Eesti tootjad: maksutõus paneks tarbija eelistama importtoitu

Toidukorv Foto: Andres Teiss / Postimees

Eesti toidutööstused saatsid loodava koalitsiooni erakondadele pöördumise. Avalduses seisab, et toidutööstused on mures kodumaise toidutootmise konkurentsivõime nõrgenemise pärast, mida süvendaks veelgi lisanduv maksukoormus. 

Toiduainetööstuste avaldus

Toiduainetööstus (sh joogitööstus) on üks olulisem haru Eesti töötlevas tööstuses, mis toodab ligi 15% kogu töötleva tööstuse toodangust ning annab olulise panuse üldisesse tööhõivesse. Viimaste aastate sündmused, eelkõige Venemaa kui kõige olulisema ekspordituru kadumine ning sigade Aafrika katk, on aga jätnud olulise jälje Eesti toidutootmise võimekusele, millest ülesaamine kestab veel aastaid. Sellega seoses tekitavad võimalikud maksutõusud või uute kehtestamine toidutööstustele tõsist muret. Kuna kõik maksud väljenduvad toodete lõpphinnas, siis suureneksid oluliselt tarbijate väljaminekud toidule, millest enim kannatavad just väiksema sissetulekuga pered. Kuna turul on ja jäävad olema importtooted, mis suudavad pakkuda taskukohasemat alternatiivi tarbijatele, siis seab kodumaisete toodete hinnatõus ohtu kohaliku toidutootmise tuleviku.

Toome järgnevalt välja neli olulisemat teemat:

„Kuna turul on ja jäävad olema importtooted, mis suudavad pakkuda taskukohasemat alternatiivi tarbijatele, siis seab kodumaisete toodete hinnatõus ohtu kohaliku toidutootmise tuleviku.“

Esiteks toidumaksud. Euroopa Liidus ei ole liikmesriikidel õigus ühtsel siseturul kehtestada diskrimineerivaid makse – selliseid, kus sarnaseid tooteid koheldakse erinevalt. Teisisõnu, kõiki sarnaseid tooteid tuleb kohelda sarnaselt. Kui riik soovib riigieelarvetulude paisutamiseks kehtestada maksu suhkruga magustatud jookidele, siis ei ole võimalik seal sees eristada kunstlikult ühtesid jooke teistest – vastasel juhul kvalifitseeruks need tooted, mis on näiteks suhkrusisalduselt sarnased, aga mida ei maksustata, ebaseaduslikku riigiabi saanuiks. Soome ja Taani loobumine senistest maksumudelitest on lisaks positiivsete tagajärgede puudumisele ajendatud just sellest loogikast.

Kui aga riik soovib põhimõtteliselt maksustada kogu toorainet ehk suhkrut, siis see muudaks kallimaks suure hulga toiduainetest ja oluliselt kehvemaks Eesti suhteliselt kalli omatoodangu konkurentsipositsiooni võrreldes mujalt Euroopa Liidust või kolmandatest riikidest imporditud toodetega. Iseäranis nõrgendaks see meie toidu- ja joogitööstuse ekspordisuutlikkust – vaid ühe miljoni tarbijaga turul on aga ekspordivõime Eesti toidutööstuse alles jäämise aluseeldus.

Teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kogemus on näidanud, et toidumaksude kehtestamine ei aita muuta paremaks inimeste tervisenäitajaid ega muuda tervisekäitumist. Tarbijad leiavad kiiresti sobivad alternatiivid ja suureneb ka piiriülene kaubandus. Meil on juba alkoholi põhjal väga ilmekas näide olemas.

Toidutööstusettevõtted on juba aastaid omal initsiatiivil vähendanud toodetes nii suhkru, soola kui rasva osakaalu ning me ei pea vajalikuks riigipoolset sekkumist. Lisaks - meil on juba toidumaks. Mitmetes riikides on toiduainete käibemaks oluliselt madalam kui Eestis (20%). Näiteks Soomes 14%, Hollandis 6%, Austria 10%, Saksamaa 7%, Iirimaal 0%.

Teiseks alkoholiaktsiis. Kodumaine joogitööstus on märkimisväärselt kaotamas konkurentsivõimet Läti tööstusele. Kui aasta lõpuks Lätist ostetud alkohol oleks ostetud Eestist, laekunuks riigile käesoleval aastal selle võrra 15-20 miljonit eurot rohkem maksutulu. Lätist ostetud alkohol aga tarbitakse Eestis ja võimalikud kahjud koormavad siinset sotsiaalsüsteemi. Lätis alkoholi järel käies ostetakse sealt aina enam nii toidukaupu kui tangitakse kütust. Lõuna-Eestis suletakse ohtralt maapiirkondade poode, mis tekitab olulise regionaalpoliitilise probleemi ja süvendab ääremaastumist. Tavapoodides tõstetakse Lõuna-Eestis toidu-ja esmatarbekaupade hindu, et katta alkoholimüügi olulistest langustest kaduvaid tulusid. Väiksemad kodumaised kange alkoholi tootjad lõpetavad kas tegevuse või Eestis tootmise, mille tagajärjel kaob 50 kuni paarsada töökohta. Kaasnevad laialdasemad majanduslikud mõjud teistele sektoritele nagu turism, jaekaubandus, hotelli-ja restoraniärid, mis kõik kaotavad konkurentsivõimes ning ettevõtlustuludes.

Kolmandaks pakendimaks. Juba praegu on Eestis üle Euroopa Liidu keskmise kõrgemad pakendite taaskasutusmäärad, lisandunud pakendiauditi läbiviimise kohustus muudavad meie ettevõtted vähem konkurentsivõimelistemaks nii sise- kui välisturgudel. Täiendava pakendimaksu lisamine, mida rahandusministeeriumis on kavandatud, muudab väljundite leidmise eriti eksporditurgudel veelgi keerulisemaks.

Neljandaks keskkonnaga seotud maksukoormus, mis ületab samuti Euroopa Liidu keskmist. Juba praeguste ja planeeritavate (näiteks reovee ohtlike ainete kõrgete piirmäärade täitmiseks tuleb toidutööstustel eelpuhastid välja ehitada) nõuete täitmine eeldab tööstustelt väga suuri investeeringuid, mis muutub võimatuks kõikides valdkondades suureneva maksukoormuse taustal.

Loodame, et kõigi nende teemade puhul arvestatakse väljatoodud argumente ning otsuste vastuvõtmise eel tehakse põhjalikud mõjuanalüüsid ega minda poliitilise populismi teed lühiajaliste eelarvehuvide täitmiseks. Sellel võivad olla tulevikus tõsised tagajärjed mitte ainult toidutööstustele, vaid Eesti majandusele laiemalt ning otseselt meie tarbijatele. Kodumaine toidutootmine on suur väärtus, mida hoida ja mis mõjutab lisaks meie toidulaule ka kümneid tuhandeid töökohti.