/nginx/o/2025/05/08/16829583t1h9717.jpg)
Saare- ja Muhumaal ei ole küllap ühtegi inimest, kes ei teaks Reet Viirat. Reet korraldas Saaremaa Kodukandi juhina aastaid Eesti kauni kodu konkurssi, ta on kutsunud kenade koduaedade omanikke oma aedu külastajaile avama, ta on vedanud aasta küla valimist, ärgitanud inimesi tulema "Teeme ära!" talgutele. Sel talvel kaasas ta huvilisi ka kulduuri kodima!
Külaliikumiseni Kodukant jõudis Reet tänu oma emale, Saaremaa legendaarsele looduskaitseametnikule Elvi Viirale, kes oli tookord Saaremaa Kodukandi eestvedaja. Ühel hetkel tuli aga Reedul kohaliku Kodukandi juhtimine üle võtta.
Aastaid viis Saaremaa Kodukant oma maakonnas läbi Eesti kauni kodu valimisi. "Selle ajaga oleme me läinud avatumaks, julgemaks, koolitatumaks. Meie aiad on võimsamad kui kunagi varem," märgib Reet. Ta meenutab president Konstantin Pätsi, kes kutsus üles inimesi hakkama oma koduaedu ja majaümbruseid korrastama ning rajama õunapuuaedu. "Ja nüüd käiakse meie aedu isegi Skandinaaviast vaatamas," rõõmustab Reet.
Avatud aedade päevi korraldatakse Saaremaal 2012. aastast alates, algul nimetusega saarte avatud aiad ja nüüd A-festival Saare Aed, mis on kasvanud välja rahvuslikust programmist "Eesti kaunis kodu" ja samanimelisest konkursist.
Saarte aiad kuulsaks
Ehkki Saaremaa Kodukant enam kauni kodu konkurssi ei korralda, on Reet endiselt A-festivali Saare Aed korraldamise taga. Igal suvel avatakse külastajaile kümneid Saare- ja Muhumaa aedu, nii et kõiki ei jõuagi ühe päevaga läbi käia – aiad on lahti kolmel päeval, tavaliselt juulikuu esimesel nädalavahetusel. Igal viiendal aastal, kui samal ajal toimub laulu- ja tantsupidu, on Saare- ja Muhumaa aiad avatud juuli lõpus, tänavu 18.–20. juulil.
"Soomlased käivad siin juba turismigruppidena meie aedu imetlemas," ütleb Reet ja lisas, et tal on ka üks väga suur unistus: jõuda saarte aedadega samale tasemele, nagu on Inglismaa oma kuulsate aedadega. "Meil on selleks potentsiaali ja võimsust. Meil kasvab väga palju erilisi ja põnevaid taimi. Kuna oleme saar, on meil helliktaimi rohkem kui Mandri-Eestis. Aga meil on ka põhjamaist kargust, mida pole näiteks Inglismaal."
Reet korraldas kunagi Saaremaal ka ülipopulaarset rohevahetust – huvilised tulid Käeslale kokku ja vahetasid omavahel taimi, lööklause oli, et taimed viivad inimesi kokku. "Näiteks Alma pojeng jõuab sinu aeda ja sa kutsudki teda Alma pojengiks, kuigi Almat ennast ei pruugi ehk mõne aasta pärast enam olla," kirjeldab Reet.
Rohevahetus kasvas juba nii suureks, et nüüd vahetatakse isegi igal külakokkutulekul taimi.
Kõrgeim tunnustus
2015. aastal pälvis Eesti kauni kodu konkursil presidendi tunnustuse ka Elvi ja Reet Viira hooldatud loopealne Vätta poolsaarel Tiisu talus.
"See kodukaunistamise ühenduse tunnustus on meie riigi kõrgeim autasu, mida üks aed, maastik või muinsuskaitseobjekt võib saada," tunnistab Reet. "Kahjuks pidin ma aga Narva seda tunnustust presidendilt vastu võtma sõitma ilma emata, sest ta oli sel ajal juba väga haige."
Kümme-viisteist ja enamgi aastat tagasi tegelesid paljud inimesed Saare- ja Muhumaal maahooldusega ning raiusid oma puisniite võsast puhtaks. "Kahjuks on paljud senised maahooldajad oma tegevust lõpetamas, sest vanus tuleb peale ja jõud saab otsa," tõdeb Reet.
Nii maahoolduse kui ka kauni kodu konkursi aegadest on Reet saanud palju tuttavaid ja sõpru, mis valmistab talle suurt rõõmu. "Ma olen leidnud saare inimese, kes elab külas ja loob seda Saaremaad, mida me aastakümnete pärast näeme, ja see on hindamatu. Meil võivad olla pangakontol meeletud nullid, aga kui sul on inimeste soojus ja toetav õlg, kaalub see pangaarve üles ja see on midagi, mida ei saa osta – inimeste sõprust ja tuge ning seda ma olen tõesti saanud."
