Koli suveks õue!

Foto: Elukiri

Ille Grün-Ots

,

Elukiri

Päike paistab, muru kisub haljaks ja puud hiirekõrvu. Toas istumine tundub suisa patt olevat. Metsa või parki jalutama - seda kindlasti.

Aga see on eraldi ettevõtmine ja alati pole aega või ei viitsi. Rõdu või terrass on mugavaim vahend ilusat kevadpäeva nautida. Selleks on muidugi mõni eeltingimus.

A: teil peab selline koht olemas olema. B: olemasolev mõnulemispaik tahab pärast pikka talve kindlasti pisut kraamimist-küürimist-parandamist.

TERASSI RAJADA POLE KUNAGI LIIGA HILJA

Kui teil on oma maja, aga terrassi veel ei ole, tasuks kuulda võtta arhitektide ja aiakujundajate nõu. Suurim viga, mida tehakse: istumisnurk või rõdu rajatakse maja põhjaküljele - ei mingit päikest mitte kunagi!

Niisiis tehke endale ilmakaared selgeks. Muidugi oleks kõige targem tegu, kui arhitekt ja aiakujundaja teeksid koostööd juba maja projekteerimise ajal.

Arhitekt Kersti Lootuse sõnul tuleb maja projekteerimise ajal paika panna kogu aia tsoneering: teed, funktsionaalne ja ehisvalgustus, terrassid, väliköögid, istumise kohad, soovitud veesilmad ja piirded. Nii on tagatud, et kõik sobib omavahel kenasti kokku.

Samas kinnitab arhitekt, et juba valmis maja ümber aeda kujundada pole sugugi hilja. Vahel on hilinemisest kasugi: „Grillimiskohtade ja istumisnurkadega ongi see asi, et alles praktikas saab selgeks, kus ma tegelikult tahan istuda, kus on hea tuule- või päikesevari jne."

Kersti Lootus julgustab inimesi kasutama kõrvuti ka erinevaid piirdelahendusi - kõik aiad ja piirded kogu kinnistul ei pea sugugi olema ühesugused.

Kus vähegi võimalik, tuleks Lootuse meelest maksimaalselt säilitada side ümbritseva loodusega. Näiteks kõlbavad täiesti isegi lihtsad võrgud, ka suvise istumiskoha ümber.

Enne seda, kui selle äärde või külge istutatud taimed suureks saavad ja elanikke naabri valvsa pilgu eest varjama hakkavad, võib kasutada praegu müügil olevaid kõikvõimalikke kõrkja-, bambus- või pajuvitsamatte.

Ka sõjaväelaste moondamisvõrk, mis aia peale visatud, võib päris naljaka tulemuse anda. Ja kui muidu on krundi ümber võrkaed, siis terrassi ümber võiks olla erineva kõrgusega hekke või piirdejuppe, mis organiseerivad istumisruumi ja teevad selle hubasemaks, et inimene tunneks ennast turvalisemalt.

Ilmastikukindlus kõige olulisem

Kui terrassile õige koht leitud, läheb peamurdmiseks: kuidas ja millega seda sisustada.

Sisekujundaja Kersti Rea sisustussalongist Poodium arvab, et rõdu või terrassi kujundamine algab põhimõtte paikapanekust: kas rõdu või terrass on täiesti eraldi paik või toa/maja loogiline jätk, mis järgib majasisest stiili. Et tuba läheb sujuvalt rõduks või terrassiks üle.

„Kuidas keegi: mõni kasutab rõdu/terrassi ainult suitsetamiseks, mõni söömiseks - väga seinast seina suhtumine ja ei mingeid reegleid. Mööbli osas samuti.

Meie oleme küll müünud plasti kõige rohkem, sealhulgas valgustatud plastmööblit - augustiöödel põledes mõjub see vägevalt. Sama Itaalia firma Slidedesign pakub ka valguspalle, kuupe, silindreid ja valgustatud lillepotte. Metallmööblil on samuti minekut. Põhiliselt tingib valiku ilmastikukindlus," teab Rea oma kogemusest.

Kes tunneb omapärase valgustandva mööbli vastu huvi, saab rohkem infot nende kodulehelt www.slidedesign.it.

Puu

Puust õuemööbel on kõige traditsioonilisem ja seega ka enimkasutatav. Kui nõukogude ajal tehti rõdupink ja -laud enamasti ise või lasti tuttaval puusepal männilaudadest kokku klopsida, siis praegu pakuvad ehitus- ja aiapoed rohkem eksootilistest puuliikidest tehtud mööblit. Tiikpuu, pähklipuu, eukalüpt - mida tahes.

Sageli on puitmööbel juba ostes puidukaitsevahendiga töödeldud. Kui ei ole, soovitab ehitusinsener Peeter Arikas seda tingimata ise teha - puumööbel on enamasti üsna raske ja seda on kehva ilma eest keeruline kuhugi varju alla tarida. Kaitsmata puit läheb aga vihma ja päikesega üsna ruttu halliks.

Puumööblit võib kas õlitada või suisa värvida, viimast küll soovitavalt mitte pinda katva värviga. Täiesti katva värviga juhtub Arikase sõnul nii, et värv laseb küll niiskuse mõne juhusliku prao kaudu mööblitüki sisse, sealt välja aga enam mitte.

Plast

Suhteliselt lollikindel on plastist mööbel, ent üldjuhul sobivad marketites müüdavad toolid ajutiseks lahenduseks - kui teil vähegi ilumeelt on... Muidugi, plastmööbel talub igasugust ilma hästi, ka on seda kerge vajaduse korral varju alla tõsta. Ja sellise mööbli jaoks mõeldud padjad saab iga kell pesumasinaga puhtaks pesta.

Siiski: plastmööbli vaenlane on päike, täpsemalt selle UV-kiirgus. Nii muutubki plastmööbel päikese käes aja jooksul hapraks, pleegib ära ja läheb ühel kenal grilliõhtul raksaki mõne kogukama külalise all lihtsalt tükkideks.

Kivi ja betoon

Kui teie terrass on tugev (põrand on näiteks kividest), võib seal katsetada ka hoopis kivist või betoonist mööbliga. Kivi ja betoon taluvad igasugust ilma.

Niiskemas paigas võib mööblile küll vahel sammal selga kasvada, aga sellest saab lahti traatharja ja sooja veega. Arikas soovitab proovida ka survepesuriga puhastamist.

Betoonist mööbel ei ole meie õuedel esialgu eriti levinud. „Skulptorid-disainerid pole veel teadvustanud betooni kui odava käepärase materjali suurt potentsiaali," ütleb skulptor Aili Vahtrapuu, kes on betooni kasutanud enim linnaruumi disaini tarbeks.

Kes aga huviline, siis teadmiseks: Eestis teeb betoonist mööblit, vaase, postamente jms aeda-terrassile sobivat näiteks Kiili Betoon. Kivimööblit teeb firma Stoneman, võimalust looduslikust kivist terrassisisustust teha pakub ka Mendali (vt ka www.mendali.ee). Kivist ja betoonist mööbli puhul on veel see pluss, et ükski pikanäpumees ei jaksa seda teie terrassilt minema tarida.

Punutud mööbel

Pikka aega on olnud suurmood punutud (pilliroost, pambusest, aga ka kodumaisest pajust vms) õuemööbel. Siinkohal ettevaatust: poest ostes vaadake hoolega, kas tool või laud on üldse mõeldud õueilma taluma! Ja kui, siis igal juhul ei tee ühelegi nn korvmööblile vihm ja päike eriti head ja neid ei tasu pidevalt õues hoida, pigem võtta kuurist välja ainult siis, kui seda tarvis läheb.

Metall

Neile, kes puud, kivi ja plasti ei taha, on järgmine valik metall. Sepistatud rauast (või kombinatsioonis puiduga) mööbel on toekas, ent kipub roostetama. Sestap soovitab Arikas pidevalt kontrollida, ega rooste ole kusagilt ligi hiilinud.

Väiksemgi roostekolle tuleb eemaldada: natuke liivapaberiga lihvimist, siis roostetõrjevahend, seejärel krunt ning lõpuks värv. Tegelikult võikski metallmööblit aeg-ajalt üle värvida, et roosterünnakut ennetada.

Kes roostega vaeva näha ei taha, võtku alumiiniummööbel - see ei roosteta kohe kindlasti. Ja on tunduvalt kergem ka.

RÕDULILLE ELU ALUS: VESI JA VÄETIS
Rõdu või terrass ilma taimedeta on justkui alasti. Mõni soovitus aiandusfirmalt Hortes:

* Aianduspoodides on müügil valmis lilleamplid ja juba komplekteeritud lillekastid, aga taimi võib igaüks vabalt kokku sobitada. Aiakeskuste valikus on surfiiniad, betuuniad, lobeeliad, bacopad, fuksiad, raudürt, ripp-pelargoon, sarvkannike, aedkannike, pärdiklill jne.

* Võõrasema ehk aedkannike ja pärdiklill kannatavad temperatuuri kuni -5. Need ongi esimesed suvelilled, keda soojade saabudes välja istutada. Aed-pärdiklill moodustab tiheda ja koheva, 15-30 cm kõrguse lillemätta ja alustab õitsemist esimeste soojade ilmade saabudes.

Ta õitseb nii rikkalikult, et kitsad helerohelised lehed ei paista eriti väljagi. Õitseb rohkelt ka varjulises paigas. On lopsaka kasvuga, soojades värvides ja teda võib proovida üle talve pidada.

Kesksuvel, kui muld juhtub rõdukastis või aiavaasis läbi kuivama, võib pärdiklill hõredaks muutuda. Sel juhul lõigatakse võrsed tagasi ning taim taastub kiiresti oma endises ilus. Õitsemine kestab oktoobri lõpuni.

Aedkannike on külmakindel, vähenõudlik valguse ja mulla suhtes. Parem on teda kasvatada siiski valgusküllases kohas, sest siis on tal ilusamad õied ning õievärv. Muld peaks olema niiske ja piisavalt toitainerikas. Hästi mõjub orgaaniline väetis.

Aedkannike on tegelikult kaheaastane lill. Sellisena on teda algselt Eestiski kasvatatud - juulis külvatakse seeme, augustis pikeeritakse ja septembris istutatakse juba peenrale, et taim saaks seal kevadel õitsele puhkeda. Aedkannike püsib dekoratiivsena umbes juuni lõpuni.

* Kui kavatsete rõdule tõsta seni toas kasvanud taimi, tuleb oodata, kuni öökülmaoht on möödas.

* Noortaimed tuleks kohe amplisse või rõdukasti ringi istutada, kasutades selleks suvelilledele mõeldud mulda, millesse on soovitav enne segada spetsiaalset kastmisgeeli.

* Rõdulilli tuleks varakult tagasi näpistada, et taim haruneks. Kõik äraõitsenud õied tuleb ära noppida, et ergutada uute teket.

* Rõdu suvelilled kasvavad hästi ka vaesemas mullas, kui neid vaid korralikult väetada ja kasta. Väetisega ei maksa koonerdada, seda võiks anda kastmisveega kord nädalas. Rammu pole vaja juurde anda, kui taimed on istutatud spetsiaalse püsiväetisega segatud mulda, kus toitained vabanevad terve suve jooksul.

* Rõdutaimi tuleb kasta vajaduse järgi, parim indikaator on aedniku enda sõrm. Tuleks katsuda, kas muld on niiske, siis otsustada, kas taimed vajavad kastmist või mitte. Parim aeg taimi joota on varahommik või õhtu, keskpäevane kastmine võib taimele šokina mõjuda.

* Rõdule võib teha ka oma maitsetaime- ja salatipeenra. Kel rõdu pole, saab väikse maitsetaimekasvatuse sisse seada ka toas aknal. Selle tarvis on aianduspoodides müügil spetsiaalseid komplekte, milles kõik vajalik mullast seemneteni olemas.

Maitsetaimede kasvatamiseks valida kindlasti orgaanilise väetisega muld ja lisaväetamiseks orgaanilised väetised. Maitsetaimed vajavad kasvamiseks palju valgust ning parajat niiskust.

Maitsetaimepeenrasse sobivad:
- rosmariin,
- majoraan ehk vorstirohi,
- aedsalvei,
- petersell,
- basiilik,
- till,
- tüümian,
- estragon,
- koriander,
- münt,
- murulauk,
- meliss,
- lehtsalatisordid (näiteks rukola), mida võib maitsetaimedega kokku istutada.

NUTIKAD LEIUD

Kastmisgeel

Hästi varustatud aianduspoed ja aiandid pakuvad isehakanud potipõllumeestele vahendit, mis võtab pool lillekastmismuret vähemaks. Kastmisgeel ehk mullaniiskuse säilitaja tuleks segada ampli- või rõdumulla sisse enne taimede istutamist.

Kastmisgeel hoiab mullas niiskust, väldib täielikku läbikuivamist ning vähendab kastmisvajadust kuni 4 korda. Rõdulilled õitsevad kaunilt kogu suve. 125 grammist piisab 125 liitrile mullale. Saadaval ka 15-grammine pakend.

Rõdupeenar

Müügil on ka juba täiesti valmis nn rõdupeenrad. Biolan pakub punutud korvi, kus on sees rõdutaimedele sobiv muld, mis sisaldab palju pikatoimelisi toitaineid. Siiski tuleb ka sellist mulda suve jooksul aeg-ajalt lisaks väetada.

Kasvukott

Kes tahab rõdul kasvatada palju toitaineid vajavaid taimi (tomat, kurk jne), võiks kasutada Biolani kasvukotti. Selles on kerge põhiväetisega aluspinnaosa ja eraldi lisaväetise osa, millest piisab taimedele kogu suveks, lisaväetist pole vaja, küll aga kastmist.

RÕDULE SOBIB KA OKASPUU

Rõdule või terrassile sobivad hästi ka okaspuud, kinnitab Nurga Puukooli omanik aednik Rudolf Pehter. Tema sõnul algab kõik puule sobiva poti valikust: „Kui kasutada keraamilisi potte, siis peab kindlasti valima külmakindlad potid - küsige ostes poest järele. Teine võimalus on kasutada puust istutuskaste või potte. Kindlasti ei sobi puukoolist kaasa tulnud pott. Üldjuhul tuleb muretseda sellest 3-4 korda suurem istutusnõu."

Pehteri sõnul sobivad okaspuudest rõdule või terrassile kõige paremini elupuud, kadakad ja kuused. „Kindlasti ei sobi ebaküpressid, Kanada kuuse vormid ja enamik kollaseokkalistest okaspuudest," hoiatab Pehter.

Kui okaspuu on õiges potis ja seda igal aastal korralikult väetada, peab taim ilma ümber istutamata vastu 2-5 aastat. Kindlasti peab suvel jälgima poti kuivust ja kastma regulaarselt.

Mida aga potipuuga sügisel peale hakata? Pehter ütleb, et tavaliselt ei pea midagi tegema. „Aga kui peaks tulema üle 30 kraadi külma, siis võiks poti ümber mingisugust soojendust kasutada (ka lume kuhjamine sobib)," annab aednik nõu.

RÕDU JA TERASS SUVEKS KORDA!
* Vaadake üle, kas sügisel kuuri tõstetud grillahi sai puhastatud. Kui ei, pole ka nüüd seda hilja teha. Laavakividega gaasigrillist võtke kivid välja ja keetke potis tavalise veega puhtaks.

Tavaliste „ufode" puhastamiseks on poes mitmesuguseid vahendeid, kuid võite grilli ka nii kuumaks kütta (jätke rest peale), et lõpuks läheb rasv põlema. Hiljem lükkate põlenud mustuse terasharjaga maha. NB! Ärge mingil juhul tehke tühjaks põletamist kusagil katuse all!

* Pühkige puust aiamööblilt tolm maha ja vaadake, ehk on tarvis seda uuesti töödelda.

* Kui ei tea, millega puust aiamööblit on varem töödeldud, katsuge see välja uurida. Sellest oleneb, kas mööbel vajab värvimist, puukaitset või puuõliga töötlemist. Eelnevalt värvitud pinnad tuleb uuesti värvida.

Puukaitsega töödeldud pinda võib kas värvida või katta uuesti puukaitsega. Immutatud pindu võib töödelda puuõliga, mis kaitseb mustuse, niiskuse ja värvi mahakoordumise eest. Võib ka värvida või töödelda puukaitsega.

* Töödeldav pind peab olema kuiv. Õhu ja värvitava pinna temperatuur peab olema vähemalt +5 C. Parim ilm värvimiseks või õlitamiseks on soe ja pilvitu.

* Enne kui hakkate mööblit õlitama, puhastage seda lakibensiiniga niisutatud lapiga.

* Aiamööblit võib viimistleda ka näiteks looduslike õlidega. Väärispuidust aiamööblile sobib hästi tärpentini-linaõli, männist-kuusest mööblile ka tõrvaõli. Õlitada on vaja 2-3 korda. Kui pind on ebatasane ja kare, tuleb seda tavalise lihvpaberiga lihvida siis, kui õli on veel märg. Pühkige seejärel üleliigne õli ja lihvimisjääk ära. Kuivanud pind tuleb viimistleda õhukese õlikihiga, näiteks õli kaltsuga peale kandes.

* Kui tegu on varem alküüdvärviga värvitud või lakitud mööbliga, peske pind värvitud pindade pesuks ettenähtud pesuainega. Seejärel puhastage hallitanud pinnad hüpokloriidlahusega. Loputage hoolikalt ja laske enne pinnatöötlust kuivada.

Vana kestendav värvi- või lakikiht eemaldage kaaperauaga. Lihvige pind ja eemaldage lihvimistolm tolmuharjaga. Värvige üks kord alküüdkruntvärviga, mida on vedeldatud 10-15% lakibensiiniga. Seejärel värvige üks kord lahustamata alküüdpinnavärviga täisläikivaks.

* Kui plastist aiamööbel on mustust sisse võtnud, ei maksa seda traatnuustiku või küürimispulbriga nühkima hakata, sest nii kahjustate pinna lõplikult. Kasutage pehmet lappi ja seebivett. Värvilist plasti on hoopis lihtsam puhtana hoida kui valget!

Allikad: Eesti Barbeque Assotsiatsiooni asutajaliige Tiit Treve, www.aiandus.ee, Sisustusweb.ee, K-Raua ACE, ECO Oil

ET PUIT OLEKS VÄRSKE JA ILUS
Puidust õuemööbli kui enimkasutatava hoolduseks ja värskendamiseks annavad nõu Sadolini Värvikeskuse Peterburi tee kaupluse müügikonsultandid Relika Soa ja Sten Kallaste.

Millega ja kui tihti värskendada aiamööblit?

Esmalt tuleb pinnal olev vana värv eemaldada täielikult kas mehaaniliselt, termiliselt (infrapuna kiirgusseadmega „Speed-heater" või soojaõhupuhuriga) või keemiliselt (värvieemaldusvahendiga). Määrdunud ja orgaanikaga kaetud pinnad puhastada puhastusvahendiga Bio Lavatio.

Maksimaalse kaitse tagamiseks kruntige uued või vanast värvist puhastatud puitpinnad puidukaitsekrundiga Pinotex Base. Pinda võib viimistleda puidukaitseõliga Pinotex Wood Oil (1-2 kihti kuni pinna küllastumiseni, üleliigne õli eemaldada lapiga hiljemalt ühe tunni jooksul pärast pinnale kandmist).

Hooldusõlitama peaks sellist mööblit sama sarja vahenditega kevadel ja sügisel.

Millega ja kui tihti värskendada puust terrassipõrandat?

Eelnevalt süvaimmutatud puidule sobib dekoratiivseks viimistluseks ja kaitseks ilmastikumõjude eest Pinotex Terrasse Oil. See õli sisaldab toimeaineid hallituse ja puidusine vastu, lisaks sobib ka eelnevalt õlitatud pehmetele puiduliikidele (mänd, kuusk, seeder, lehis). Algselt värvitut õli saab ka toonida. See on isegi soovitatav - jääb ilusam ning pigment kaitseb ka ilmastikumõjude (UV-kiirgus) eest.

Kes tahab rõdu põrandat värvida, siis laudpõrandale õues sobib Epolan Alkyd, mida saab samuti Värvikeskuse poodides toonida lasta.

Rohkem infot www.varvikeskus.ee.