Moodne smuuti, õige hingamine ja kittelkleit
Vaata, millest kirjutab ajakirja 60+ juuninumber

FOTO: Priit Siimon

Juunikuu numbris jagab lahkelt oma üle ääre ajavat energiat üks tuntumaid ja tunnustatumaid Eesti löökriistamängijaid Reigo Ahven. Peale selle on ta kolme lapse isa, džässmuusikasõber, hobipoksija, telesaatejuht, trummiõpetaja, jalgpallihuviline, Setomaa kultuuri austaja ja kirglik kalur.

Lapsepõlves veetis Reigo palju suvesid ema kodukandis – Setumaal Obinitsa kandis Tessova külas. Tänavu kevadel aga rajas Järvamaale Vahukülla Eesti kõige noorema kirsiaia. „Nüüd on mul siis oma kirsiaed, kuhu panen valge aiamööbli ja käin seal hommikuti kohvi joomas, nii et valged kirsiõied lendavad ninna,” avaldab ta ajakirja 60+ lugejatele. Muuseas fantaseerib ta sellest, milline on tema elu ja olu siis, kui elukaar juba teisel pool kõverat.

Leival on meie ajaloos kaua olnud eriline koht, sellest rääkides mõeldi varem ka leivakõrvast ehk muudki, mis toidulauale kuulus. Leivateenimine tähendas laiemalt hoopis tööl käimist, leivateenija oli aga perekonna ülalpidaja. Küllap sellest tulenevalt oli suhtumine leivasse lugupidav ja aupaklik, seotud ebausu ning erinevate kommete ja rituaalidega. Näiteks ennustas leivapätsi selili lauale unustamine mõne pereliikme ootamatut surma või ähvardas hooletuid näljaga, maha kukkunud leivatükile tuli alati vabanduseks suud anda, ahjusooja leiba võis aga ainult murda, mitte lõigata ja see austav ülesanne kuulus alati perepeale. 60+ juuninumbris jutustab kunstiteadlane Anne Ruussaar toidulaua valitsejast ehk meie leivavalmistamise loo.

Kenasti triigitud sitskitleid kanti siinmail koduse rõivana aastakümneid ja nende kehakatete tuttavlikud mustrid toovad meelde kõik need ühised marjakorjamised koduaias või pannkookide ja puna-valgetäpiliste kohvitassidega pühapäevahommikud koos ema või vanaemaga. Tänapäevases noortemoeski kohtab edevaid nööbitavaid vööga kleite, mida teatakse kittelkleitidena, ent omaaegsetest sitskitlitest on asi kaugel. Koduriietusena eelistatakse pigem mugavaid venivast trikotaažist T-särke ja retuuse. Sitsist ning nööpide ja taskutega kittelkleiti võib pidada tükikeseks meie emotsionaalsest ajaloost. Ajakirja 60+ juuninumbris tuleb juttu suvisest vallatust kittelkleidist.

Tänapäevases noortemoeski kohtab edevaid nööbitavaid vööga kleite, mida teatakse kittelkleitidena, ent omaaegsetest sitskitlitest on asi kaugel.

Legend räägib, et keegi tsaari õukonnast oli lasknud pulli lahti ning lepiti kokku, et millise puu juurde pull läheb, selle nimest sünnibki linna nimi. Pull olevat ennast pihlaka alla sättinud. „Rjabina” on vene keeles pihkalas ja nii saigi Räpina endale nime,” jutustab Räpina Loomemaja juhataja Leo Küti. Juunikuu ajakirjast 60+ saame teada, mitukümmend parki Räpinas on. Juttu tuleb ka sportlikust Räpinast, sadamast, sõirast, Leevaku hõõguvast söest ja sellest, et augustis avab uksed värskelt renoveeritud Sillapää loss.

Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia teadur Uku Haljasorg vastab kõige põletavamatele küsimustele, mis seoses vaktsineerimisega on tekkinud. Kui patsiendil on varem tromboos diagnoositud, kas tema peaks olema eriti tähelepanelik? Kas viirustes või vaktsiinides on teadlase jaoks põhimõtteliselt midagi uut? Kuidas nii kiiresti üldse saab vaktsiine välja töötada? Kui inimesel oli halb pärast esimest vaktsiini, kas oleks mõeldav teine süst teha teise vaktsiiniga? Kui vanem inimene on koroonaviiruse läbi põdenud, aga pole lasknud ennast vaktsineerida, kas tal praegu on mõtet seda teha? Kas saadaval olevad vaktsiinid kaitsevad ka kõikide uute tüvede vastu? Kui kaua vaktsiin kaitseb, saab teada ajakirja 60+ värskest juuninumbrist.

Juunikuu ajakirjas tuleb taas juttu rahast. Kas pensionieelik peaks üldse II sambast lahkuma? Kas II samba raha on mõttekas paigutada oma kodu ostmisesse, näiteks sissemakseks? Kas tasub II sambast saadava rahaga senised laenud ära maksta? Kas 2021. aastal on tark paigutada II pensionisambast väljavõetav raha kinnisvarasse eesmärgiga teenida üüritulu? Kommenteerib portaali www.rahafoorum.ee tegevjuht Taavi Pertman. Pankrotiga lõpetanud Eriali näide annab kindlasti ka teistele hoiu-laenuühistute usaldusele hoobi. Kas paigutada II sambast võetav raha Hoiu-Laenuühistusse, vastab juunikuu värskes 60+ numbris ettevõtja ning investor Vallo Arumäe.

Teaduslikult on tõestatud, et hingamine on lihtsaim ja otseseim viis närvisüsteemi mõjutamiseks, rahunemiseks ja kõrge vererõhku alandamiseks. Parem hingamine tähendab tervemaid kopse ja hapniku paremat ringlust organismis, mis tagab kaitse hingamisteede haiguste vastu, omades erilist tähtsust praegusel viiruste ajal. Lisaks aitab kaasa jääkainete vabastamisele, parandab und ja soodustab isetervenemist. Vanemaealiste treener Kai Ilp jagab 60+ juninumbris harjutusi, kuidas meel rahulikuks ja kopsud tugevaks hingata.

Inimkehas pole peaaegu ühtegi protsessi, milles poleks nii või teisiti vaja magneesiumi. See muudab magneesiumi ülitähtsaks

Inimkehas pole peaaegu ühtegi protsessi, milles poleks nii või teisiti vaja magneesiumi. See muudab magneesiumi ülitähtsaks. Õnneks on magneesium looduses üsna levinud. Normaalsel sööjal selle defitsiiti ei teki. Küll on huvitav teada magneesiumi leviku kohta inimkehas, selle allikatest ja defitsiidist. Meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer kirjutavad 60+ lugejatele, millistest toiduainetest me magneesiumi saame ja kellel on suurem risk jääda magneesiumipuudusesse.

Ajakirja 60+ juuninumbris kirjutavad arstiteadlane Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill pruunist riisist ja annavad hea idee väga mitmekesiseks ja suure toitainesisaldusega ning mitmetest bioaktiivsetest ainetest rikkaks kõhutäiteks. See valmib kiirelt ja on pähklise maitsega.

Toitu, mis meie hammaste eest juba kenasti peeneks tehtud, on seeniori kehal kergem omastada. Pealegi saab smuuti sisse selliseid tervisele kasulikke toiduaineid „peita”, mida me muidu ehk süüa ei tahaks, kuigi perearst või toitumisnõustaja on neid soojalt soovitanud. Smuuti on praegusel ajal väga popp ja toitumistarkade soovitatud nii hommikueineks, lõunaeine eelroaks või magustoiduks, vahepalaks kui ka õhtueineks. Samuti soovitatakse smuutit juua kaalu kontrolli all hoidmiseks, üldiseks toonuse tõstmiseks ja mitmete tervisehäirete korral. 60+ juuninumbris kirjutab Sirje Rekkor, miks mõnikord smuuti ei õnnestu, jagab häid nippe suvise ja maitsva keelekaste valmistamiseks ja annab lugejale suure hulga huvitavaid retsepte.

Vältimatu esmaabi tagab inimese hingamise, südametöö ja vereringe. Kuidas aidata inimest kiirabi tulekuni, kirjutab Südameapteegi proviisor Ave Niidu.

60+ juuninumbris on ka kolumn ja suur ristsõna. See ootab lugejat lahendama.

Mõnusaid mõtteid ajakirja 60+ seltsis!

Tagasi üles
Back