Kunstlik troopika ja pidev muretsemine
Vaata, millest kirjutab ajakirja 60+ mainumber

FOTO: Erakogu

Maikuu numbris jagab oma mõtteid püstolreporterist poliitikuks ja poliitikust armastatud raadiohääleks saanud alati härrasmehelik Heimar Lenk. Ta tunnistab, et ei suudagi alati head tuju hoida, aga püüda tuleb. „Isegi piibel keelab tusatujus olemise! Sul pole selleks õigust!” avaldab ta ajakirja 60+ lugejatele.

Kliima üle on Eestis nurisetud ajast aega, selle süüks aetud vilets saak, toiduainete kõrged hinnad, vahel koguni tusane meeleolu. Sama järjekindlalt kui ilma on kirutud, on otsitud ka lahendusi, kuidas meie heitlike ilmaoludega toime tulla.

Ühe võimaliku viisi pakkus 1930. aastate lõpul oma reklaamkataloogis „Aiandusklaas” välja Järvakandi Klaasivabrik. Humoorikas poolteaduslikus võtmes kutsuti siinseid maa- ja aiaomanikke üles rajama lehtklaasist taimelavasid ja kasvuhooneid „kunstliku kevade” tekitamiseks, sest „ei oska me ise takistada talve või suve tulekut, muuta tuulesuunda, rahustada mühisevat lainet ega kasvatada paari aastaga viljakandvat puud”. 60+ mainumbris jutustab kunstiteadlane Anne Ruussaar kunstlikust troopikast ehk toob 60+ lugejateni Eesti kasvuhoonete loo.

Ajakirja 60+ mainumbris tuleb juttu väga valusal, aga väheräägitud teemal. See on seenioridevastane vaimne vägivald ehk eakate väärkohtlemine. Ajakiri 60+ lahkab olukorda, kus vanainimesel võetakse vabadus ja telefoniõigus. Vahel on laste mure oma haigete eakate vanemate pärast õigustatud, kui eakas võib ise oma elule või kodule ohtu kujutada. Aga on seeniore, kes oleksid jutkui oma laste pantvangis. Teemat lahkavad seenioride heaolu oma südameasjaks võtnud Tallinna Ülikooli Demograafiakeskuse teadur Tiina Tambaum, geriaater Kai Saks ja psühholoog-terapeut Ave Lossmann.

Rakverre sisse sõites vaatab tulija peale kõrgelt alla seitsmetonnine tarvas, tema taga on häälekas keskaeg hanede ja lammastega. All-linn võtab aina moodsamat kuju ja peagi on oodata esimest kliimaneutraalset omavalitsust Eestis – see on Rakvere. Maikuu ajakirjast 60+ same teada, mis on Rakvere oma püha reliikvia ja mis on selle linna tõmbenumber. Saame teada, et 1. maist kuni jaanipäevani hakkab Rakvere Vallimäe omanäoliselt ringlavalt iga päev kostma muusikat.

Kahjuks on unehäired ka paljude krooniliste haiguste korral tarvitatavate ravimite üks võimalik kõrvaltoime.

Enam kui pooled üle 65aastasest inimestest kannatavad unehäirete all. Neid põhjustavad nii vanusega kaasnevad unemuutused kui ka mitmesugused kroonilised haigused, isegi pidev muretsemine. „Kahjuks on unehäired ka paljude krooniliste haiguste korral tarvitatavate ravimite üks võimalik kõrvaltoime,” nendib ajakirja 60+ maikuu numbris Tartu Ülikooli Kliinikumi Kõrvakliiniku vanemarst-õppejõud Marlit Veldi. Perearst Eero Merilinnu sõnul tekitab unetust ka koroonapandeemiast tingitud väheliikuv tubane elu. „Paljud ajaloo suurkujud on näpistanud magamisaega, et rohkem tööd teha. Margaret Thatcheril ja Ronald Reaganil oli kombeks öösiti vähe magada, kuid mõlemad haigestusid elu lõpul Alzheimeri tõppe,” räägib unearst Heisl Vaher.

Eesti teadlaste laborikatsed näitasid, et kui ühekordsetele meditsiinilistele maskidele valada äsja keenud vesi ja neid seal viis minutit desinfitseerida, ei lange nende kaitsevõime just märkimisväärselt. Samuti pesti katse käigus maske pesumasinas ja ka pärast mitmekordset töötlemist kaitsesid need osakeste eest paremini kui paljud korduskasutavad näokatted. Kuidas selleni jõuti, selgitab ajakirja 60+ värskes numbris Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen. 60+ toimetus viis ka ise läbi koduse katse. Ajakirjast saab lugeda, milline meetod ühekordse maski pesemisel toimis, milline põrus.

Kilpnäärmest on kõik kuulnud. Ta väärib tähelepanu nagu iga teine nääre, aga tal on üks eriline roll. Nimelt tema hormoonid ehk kilpnäärmehormoonid reguleerivad paljusid biokeemilisi reaktsioone, sealhulgas valgusünteesi, ensümaatilist ja metaboolset aktiivsust. Jood on kilpnäärmehormoonides tähtis komponent. Meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer kirjutavad 60+ lugejatele, mis see jood on ja milleks inimesel joodi vaja on.

Ajakirja 60+ mainumbris kirjutavad arstiteadlane Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill hirsist, mis on taimse toidukraami hulgas inimorganismile bioväärtuslikkuses väga kõrgel kohal.

Kõigile pole antud naudingut forelli oma käega jõest välja tõmmata, kuid sööma oleme seda suurepärast kala kõik mihklid. Kalakasvandusest pärit vikerforelli on õnneks enamikus suuremates kauplustes peaaegu kogu aeg võimalik osta, aeg-ajalt isegi sõbraliku hinnaga. 60+ mainumbris kirjutab Sirje Rekkor, kuidas ühest tervest forellist mitu toitu saab ja annab lugejale suura hulga huvitavaid retsepte.

Tihti jõuab inimene apteegi kosmeetikariiuli ette siis, kui on vaja ravida mõnd nahaprobleemi või leevendada juba tekkinud haiguse sümptomeid. Mille poolest erineb apteegikosmeetika tavakosmeetikast kirjutab Südameapteegi farmatseut Ethel Jamnes.

60+ mainumberon ka kolumni ja suur ristsõna. See ootab lugejat lahendama.

Mõnusaid mõtteid ajakirja 60+ seltsis!

Tagasi üles
Back