Pikad linad, laen ja naer

Aivar Mäe Foto: Veljo Poom

Aprillikuu ajakirjas avab end 60+ lugejatele väsimatu kultuurijuht Aivar Mäe. Rahvusooperi peadirektor Aivar Mäe sõnul pole raha veel kedagi siin ilmas õnnelikuks teinud. „Mina olen õnnelik pigem oma 45aastase tööstaaži üle,” ütleb väsimatu töörügaja.

Linaõnnega seonduvate vanasõnade, ennustuste ja legendide rohkus Eesti rahvapärimuses näitab, kui oluline oli selle hapra, soodsatest ilmastikuoludest äärmiselt sõltuva taime hea käekäik meie esivanematele. Igas suuremas talus oli oma linapõld, mis aitas katta nii keha kui ka lauda. Linaseid rõivaid kanti töö- ja pidupäevadel, neis mindi haudagi.

Toitu linast küll ei valmistatud, selle müügi eest saadud lisaraha aga andis eestlastele võimaluse midagi lauale osta. Hiljem end koguni vabaks osta ja peremeheks saada. Lina tegi rikkaks ja lina tegi vabaks. 60+ värskes aprillinumbris räägib kunstiteadlane Anne Ruussaar meie linatööstuse loo.

Aprill on naljakuu. Huumorimeele olemus, selle teke ja kadumise asjaolud on olnud mõistatuseks nii mõnelegi filosoofile ja psühholoogile, aga ka humoristile. Kas naljataju erineb temperamenditi? Miks on naljataju oluline? Kas vali naer toob tervise? Mis on naer? Kuidas mõjuvad positiivsed emotsioonid psüühikale, kirjutab ajakirja 60+ aprillinumbris psühholoog Toivo Niiberg.

Jurist, Themise nimelise õigusbüroo üks asutajaid, võlgade ja nende sissenõudmisega seonduva õiguse asjatundja Tanel Riivits annab ajakirja 60+ aprillinumbris nõu, kas, kuidas ja millal aegub laen? Millal võlasuhe katkeb, millal algab uuesti? Millal aegub rahatrahv? Kas abielludes kanduvad teise poole võlad edasi ja kas saamata jäänud palka saab tagantjärele nõuda?

Pelargooni kutsutakse vahel vanaemade taimeks. Maastikuarhitekt Kati Niibo tunnistab ajakirja 60+ värskes numbris, et pelargoonid seostuvad temalgi vanaemaga, kes neist lugu pidas. „Vanaemadel oli tavaline viirpelargoon, kus lehe peal on muster,” seletab ta.

Nüüd on müügile tulnud inglise pelargoonid, millel on roheline leht ja see on väga efektne, sest sel on pelargoonidest kõige suurem õis – läbimõõt on vähemalt seitse sentimeetrit. Ja värve on inglise pelargoonil hästi-hästi palju. Kuidas seda taime hoida ja hooldada, et ta silma ja südant rõõmusaks, saab lugeda värskest 60+ aprillinumbrist.

Ajakiri 60+ jätkab artiklitesarjaga, mille autorid, meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer selgitavad tervisliku söömise tagamaid. Küsimus on selles, mis on rasvumise põhjused ja kas tabletid aitavad rasvumise vastu.

Sügisene listeeriahirm oli kahtlemata tohutult pisem mure võrreldes praeguse koroonaviirusega. Listeeriabakterist saab hõlpsasti lahti praeahjus või piisavalt kuumaks aetud pannil. Söömise ohutuse seisukohalt kehtib ka koroonaohu korral vana hea soovitus: peske eriti hoolikalt käsi, uhtke rohke veega ja hoolega poest toodud värskelt söödavat ja ärge kippuge rahvast tuubil söögikohta, kus võite juhtumisi kokku sattuda mõne tõbisega. Inimsoo ajaloo vältel on talletatud hulgaliselt hinnalist nõu selle kohta, kuidas kõht korralikult ja mõnuga täis süüa, kartmata seejuures mõnd piinlikku olukorda või muud äpardust. Seda isegi suurema ohu läheduses või selle kohalolekul. Meditsiiniteadlane dr Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill kirjutavad 60+ aprillinumbris söömisest, seekord naljakuu võtmes.

Vormis küpsetatud toitude ehk vormitoitude maailm on ülimalt värvikas ja põnev. Vormiroa valmistamine on loov tegevus, mille lõpptulemus võib vahetevahel valmistajat ennastki tõeliselt üllatada. 60+ aprillinumbris jagab Sirje Rekkor 60+ lugejatega oma vormitoitude retsepte.

Kui võtaksime kilekoti ja tõstaksime sinna sisse kõik inimese sooles elavad mikroobid, kaaluks see kott ligi kaks kilogrammi. Seal oleks kümneid triljoneid mikroorganisme, nende seas enam kui tuhat eri liiki bakterit. Kes kotis täpselt on, kirjutab 60+ aprillinumbris Südameapteegi proviisor Pärtel Relve.

Ajakirjas 60+ on muidugi ka kolumn ja ei puudu ka suur ristsõna.