Silmade kissitamine on märgiks, et tuleks pöörduda silmaarstile

Kümnest inimesest kuus vajab nägemise parandamiseks prille või läätsesid.

FOTO: Arne Trautmann / PantherMedia / Arne Trautmann

Enam kui pooled täiskasvanud elanikkonnast vajavad paremaks nägemiseks prille või läätsesid. Iganädalaselt külastab ainuüksi ühes prillipoes optometristi keskmiselt 15 inimest, kes on pöördunud nägemise muutuse kahtlusega optometristi poole ning neist enamik vajabki uusi prille.

„Silma eripärast tuleneb kehvem nägemine, mida saab parandada prillide või läätsede kasutamisega, ei ole reeglina haigus, kuid samas mitmed silmahaigused põhjustavad samuti nägemise langust,“ selgitas Instrumentarium Eesti optometrist Merle Väljari ja lisas, et üle 60% täiskasvanud elanikkonnast vajab mingil hetkel nägemisteravuse parandamiseks prille või läätsesid. Oluline on vaid aru saada, millal.

Optometrist soovitas silmanägemist kontrollida vähemalt kord kahe aasta jooksul või siis kui nägemisteravuses tajutakse muutuseid.

Enamasti saab iga inimene ise enda nägemise muutust hinnata. Näiteks jälgida teleri vaatamisel, kas silmi tuleb pingutada või kissitada subtiitrite lugemiseks või kas tänaval liigeldes nähakse piisavalt teravalt tänavasilte lugeda. Silmanägemise muutust võib tajuda ka siis, kui on sagedased peavalud päeva lõpus või pärast intensiivset silmadega tööd.

Raamide õige kuju, laius ja kõrgus sõltuvad määratud prilliklaaside tüübist ja tugevustest.

„Kui silmi tuleb kissitada, et kaugele vaatamisel nägemist teravustada, või kui lähedale vaadetes silmad kiiresti väsivad või tekitavad peavalusid, siis võib olla tegemist nägemisprobleemiga, mida saab lihtsasti lahendada sobilike prillidega,“ selgitas Väljari.

Optometrist sõnas, et esmaseks valikuks silmanägemise parandamisel on alati prillid ning läätsed on prillide kõrval mugav kõrvallahendus, kunagi ei tohiks olla kontaktläätsed ainus nägemist korrigeeriv variant.

Kuidas valida sobilikke prille?

Kuigi prilliraamide valik on väga lai ning nende seast leiab igaüks kindlasti enda isikupärale ja stiilile sobivad, soovitab optometrist silmas pidada lühi- ja kaugnägevuse erisusi.

„Prilliraame valides tuleks tähelepanu pöörata eelkõige silmade asendile, et need asetseksid võimalikult raamiava keskel. See tagab klaaside esteetiliselt kauni istuvuse raamis ja annab ka optiliselt parima moonutustevaba nähtavuse,” sõnas Väljari.

Ta lisas, et raamide õige kuju, laius ja kõrgus sõltuvad määratud prilliklaaside tüübist ja tugevustest.

“Lühinägevuse puhul muudab optiline klaas silma väiksemaks, seetõttu on parem valida väiksema läbimõõduga raam. Kaugnägevuse korral tuleks vastupidiselt valida suurem raam, sest klaasi optika suurendab silma ja liialt väikese raami puhul ei pruugi lõpptulemus jääda kõige parem,” kirjeldas optometrist. Ta lisas, et klaaside omadustest sõltub ka, millised raamid on sobivaimad - kas plastik- metall-, kruvi- või tamiilraamid.

Mitmevaatelised prillid asendavad kahte või kolme prillipaari

Kui noorte seas on enim levinud kaugelevaatamiseks vajalikud prillid, siis vanuse lisandudes silmalääts muutub ning täiendavalt võib vaja minna ka lähedale vaatamise parandamiseks mõeldud prille. “Selleks, et vältida mitme erineva prillipaari vahel žongleerimist, tasub eelistada mitmevaatelisi prilliklaase või läätsesid, millega parandatakse nii kaugele kui ka lähedale vaatamise selgust,” kirjeldas optometrist.Mitmevaateliste prillide puhul on ühte prilliklaasi kokku pandud kolm erinevat funktsiooni ning arvestatud iga inimese silma mõõtudega, et tagada parimat sujuva üleminekuga selget nägemisala kaugelt lähedale.

“Mitmevaatelistel klaasidel on kaugele, keskdistantsile ja lähedale vaatamise alad ehk klaasi üla-, kesk- ja alaosa, mille tugevused muutuvad vastavalt nägemisvajadusele erinevatele distantsidele. Lisaks võiks klaasid enamasti olla ka õhendatud, et need oleksid kergemad ja jääksid raamis esteetiliselt ilusamad,” selgitas optometrist. Ka prilliraamide hea ja õige istuvus on mitmevaateliste prillide puhul oluline, sealhulgas ka sangade pikkus, et need ei oleks liiga lühikesed ega liiga pikad. Neid on võimalik küll pisut reguleerida, kuid mitte alati.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles