Kristallikõlin, suleline sõber ja elurõõm
Vaata, millest kirjutab ajakirja 60+ jaanuarinumber

Alles me astusime uude aastasse ja kõlistasime õnne soovides pidulikult pokaale. Sünnipäevi, pulmi, vabariigi aastapäevi ja teisi tähtsaid sündmusi klaasikõlistamisega tähistada on vana ja kaunis komme. Klaaside sisu ei olegi neil hetkil nii oluline kui see kaunis heli, mis neid kokku lüües tekib. Tavalisest klaasist klaasid aga ei helise ja põrkudes on kosta vaid tuhmi kolksatust. Heliseb kristall… 60+ värskes jaanuarinumbris kirjutame 85 aastat tagasi Tallinnasse Kopli poolsaarele omanimelise klaasivabriku rajanud Johannes Lorupist ja tema kristallist.

Kuidas säilitada elurõõm ka kuldses eas? Milles seisneb kolme põlvkonna teooria? Mis on olulisem – hoolimine või hoolitsemine? Kuidas mitte muutuda kibestunud vanuriks? Miks taluvad naised stressiseisundit kergemini? Kas loota või uskuda? Millal jõuab seenior füüsilise abituse piirile? Oma teooriast räägib 60+ jaanuarinumbris staažikas arengupsühholoog, õppejõud, seksuoloog ja perenõustaja Tõnu Ots.

Kõik, millest organism tunneb puudust, mis aitab haigusest maksimaalselt paraneda, organismi füsioloogial taastuda ja tervist tugevdada, seda peetaksegi taastusraviks. Kui nii võtta, siis see on tervislik eluviis laiemas mõttes, millele lisandub iga konkreetse haiguse puhul midagi spetsiifilist. Milline füsioteraapia, liikumisviis või manuaalteraapia, milliste tervisehädade vastu aitab, kirjutab ajakirja 60+ jaanuarinumbris arst ja psühhoterapeut Epp Veski.

Suured papagoid on kallid sulelised sõbrad ning kaaslased kogu eluks. Papagoiliste seltsi kuulub 372 liiki ja 82 perekonda. Millised neist on sõbralikumad, millised raskema iseloomuga linnud? Kuidas papagoiga sõbraks saada? Mis on papagoiteraapia? Milliste probleemidega silmitsi seistes saab papagoist tuge? Kas papagoi vastu võib ka allergia tekkida, lahkab ajakirja 60+ värskes jaanuarinumbris psühholoog Toivo Niiberg.

Mida tuleks ravimine võtmisel silmas pidada? Kas mulle jäi õigesti meelde, kuidas neid tablette võtta? Nii palju? Kas kuidagi teisiti ei saa? Kas rohi sai ikka võetud? Kui oluline on määratud rohtusid süüa? Kuidas neid peaks võtma? Kas on oluline eelistada originaalravimeid, mis on enamasti kallimad kui analoogid? Missugused on sagedasemad kõrvalmõjud? Mida teha, kui oled kogemata vale tableti alla neelanud? Jaanuarikuu ajakiri 60+ annab sõna Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Janika Paelale, kes kõikidele küsimustele vastuseid teab.

Probiootikumid on WHO poolt defineeritud kui elus mikroorganismid, mis piisavas koguses manustatuna omistavad peremeesorganismi tervisele positiivset efekti. Milles see väljendub? Alustame ajakirjas 60+ uut sarja prebiootikumidest, probiootikumidest ja teistestki biootikumidest. Selgitavad meditsiinilise biokeemia doktorant Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer.

Ütlus, et hommikusöök söö ise, lõunasöök jaga sõbraga ja õhtusöök jäta vaenlasele, tänapäevaste arusaamadega tervisele pai tegevast söömisest küll enam kokku ei klapi. Nüüd soovitatakse einet võtta 4–5 korda päevas, kindlatel kellaaegadel ja ikka õhtul ka süüa ning mitte tühja kõhuga magama minna. Samas on toitumisteadlased ka praegu arvamusel, et lõunasöök, mis enam-vähem poolitab ärkveloleku aja, võiks olla pigem toekam. Kui tihti siis süüa ja kas lõunasööki tasub ikka sõbraga jagada, kirjutab 60+ köögikülgedel Sirje Rekkor ning avaldab ka retsepte.

Tea Raidsalu jagab leidlikke nõuandeid kodusteks toiminguteks. Südameapteegi proviisor Ave Niidu kirjutab sellest, et 75aastane inimene on keskmiselt saanud 200 nohu.

Ajakirjast 60+ ei puudu ka kolumn ja suur ristsõna.

Tagasi üles