Hambaravihüvitise osas jõuti põhimõttelise kokkuleppeni

Hambaravi puhul jääb ka omaosalus.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Peaminister Taavi Rõivase sõnas valitsuse pressikonverentsil, et valitsus on jõudnud põhimõtteliste kokkulepeteni, mis puudutavad täiendavaid hambaravihüvitisi, kuid konkreetsed numbrid on veel kokku leppimata.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski esitas neljapäeval valitsuskabinetile ettepanekud valitsuse tegevusprogrammi täitmiseks kogu täiskasvanud elanikkonna hambaravi,  pensionäride hambaravi ning ajateenistujate hambaravi hüvitamist puudutavates teemades.

Ettepaneku järgi kehtestatakse kõigile kindlustatud täiskasvanutele mitterahaline hambaravikindlustushüvitis esmavajalikele hambaravi teenustele. See tähendab, et haigekassa tasub oma lepingupartnerile tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuste ja nende piirhindade alusel. Inimene teenuste saamisel ise maksma ei pea.

Kõrgendatud mitterahalise hüvitise piirmäär oleks ettepaneku kohaselt 85 eurot ja 15% omaosalus kehtestatakse ettepaneku kohaselt inimestele, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, üle 63-aastasteke kindlustatud isikuteke, vanaduspensionäridele, rasedatele, alla 1-aastase lapse emadele ja isikutele, kellel on tekkinud neile osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel suurenenud vajadus saada hambaraviteenust.

Ka minister Ossinovski kommenteeris valitsuse pressikonverentsil, et praegu on plaan selline ja täpsed numbrid on veel kokku leppimata.

Ülejäänud täiskasvanud kindlustatud isikutele kehtestatakse kava järgi mitterahaline hüvitis kuni 30 eurot aastas omaosalusega 50% teenuse piirhinnast. See tähendab, et kui seni ei tasunud riik täiskasvanute esmavajaliku hambaravi eest, siis uue korra järgi hüvitab haigekassa poole kõigist raviarvetest, mille kogusumma on maksimaalselt 60 eurot aastas.

Haigekassa tasub vaid hüvitise paketti kuuluvate teenuste eest, teiste teenuste eest maksab patsient täies ulatuses ise.

Eesti hambaarstide liiduga kokkulepitud esmavajalikud hambaravi teenused on diagnostika, sh röntgen, ravimi asetamine ja ajutise täidise paigaldamine, odavama püsiva täidise paigaldamine, amputatsioon ja hamba eemaldamine, mädakolde avamine ja ravi, juureravi, tuimastus, küretaaž ehk igemetasku süvapuhastus.

Praegune rahaline hambaproteesihüvitis muutub alates 1. jaanuarist 2018 mitterahaliseks hüvitiseks. Hambaproteesihüvitise piirmäär 255,65 eurot kolme aasta kohta jääb praegu kehtivale tasemele.

Nagu ka seni, tasub haigekassa jätkuvalt kõigi alla 19-aastaste kindlustatud isikute hambaravi eest ning ravikindlustatud täiskasvanute vältimatu abi eest. Kindlustuseta isikute vältimatu abi tasutakse riigieelarvest. See korraldus ei muutu. Mitterahalise hüvitise piirmäär vaadatakse iga-aastaselt üle koos tervishoiuteenuste loetelu teiste muudatustega.

Kaasajastatakse ka kaitseväeteenistuse korraldust. Äsja ajateenistuse lõpetanutele tagatakse esimese kolme kuu jooksul riigipoolne ravikindlustus. Sellega lahendatakse üliõpilasele ravikindlustuse tagamise kitsaskohad, sh ravikindlustust saavad immatrikuleeritud ajateenijad, kes peale ajateenistuse lõppu, aga enne ülikooliaasta algust ei oma ravikindlustust.

    Tagasi üles