Päike käib juba üsna kõrgelt ja linnukeste lauluhääl on elujõust ja -rõõmust pakatamas. Inimeste energia on aga meie suurelt jaolt halli talve järel raugemas.
Kasvata mõne päevaga endale vitamiinipomm!
11. aprill 2016, 09:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Omakasvatatud ja poes saada olevad aedviljad on kevadeks puiseks muutunud, keldris ületalve hoitud juurikad juba endale kasvud külge kasvatanud ning nii hea maitse kui ka kasulikud omadused sellele kulutanud.
Peenra pealt pole veel midagi võtta, aga hing ihkab värsket ja keha vajab turgutust. Erinevad idandid, võrsed ja orased on kevadisel ajal ideaalsed vitamiiniallikad. Neid on muidugi võimalik poest osta, tõsi küll, üsna piiratud sortimendis, kindla suurusega pakendites ja kohe äratarvitamiseks. Hind pole just ka tagasihoidlikuma toidueelarvega ostlejale kõige sobivam. Idandeid kodustes tingimustes kasvatades saame aga lähtuvalt oma maitsest ja sellest, kuidas neid kavatseme toiduvalmistamisel kasutada, valikut suurendada, idandamise aega ja kogust valida. Koduse idandamise poolt räägib kindlasti ka soodsam hind. Vaid mõne päevaga on võimalik endale ise kasvatada tõeline vitamiinipomm.
Mis on idand?
Idand on arenema hakanud idu, mis toitub seemne varudest.
Millised seemned idandamiseks sobivad? Idandamiseks sobivad mistahes seemned, mida me toiduks tarvitame. Suvalisest seemnepakist võetu siiski ei sobi, sest seemned võivad olla säilivuse eesmärgil mitmesuguste meie organismile kahjulike ainetega töödeldud. Küll aga saab toiduks kasutada nendest seemnetest kasvatatud võrseid või orast.
Teraviljadest sobivad idandamiseks näiteks nisu, rukis, oder, kaer, tatar, riis, sorgo. Neid saame kas ökopoest või tuttavalt ökotalunikult. Poest saab osta ka ehk praegu enim kasutatud salatkressi, kikerherne ja mungoa seemneid. Idandamiseks sobib seemneid koguda ka oma aias kasvatatud kõrvitsatelt, kapsastelt (spargelkapsas ehk brokoli, punane peakapsas), peedilt, porrult, küüslaugult, rediselt, päevalilledelt, põld- ja aedhernelt, aedoalt, rebasheinalt, hanemaltsalt, salatitelt, basiilikult, rõikalt, põld-lambaläätselt.
Muidugi saab neidki seemneid osta kas suurematest kaubanduskeskustest või öko- ja tervisepoodidest. Idandamiseks sobivad veel sojauba, raps, harilik lutsern, nii pruunid, punased, kollased kui ka rohelised läätsed, punase ristiku, lina-, sinepi-, rukola, seesamiseemned. Poodidest leiame ka põnevaid seemnete segusid. Nii et valik on tohutu lai.
Miks peaksime idandeid sööma? Võib öelda, et idandid on tõeline tervisetoit, sest sisaldavad rikkalikult vitamiine, mineraalaineid ja ensüüme. Iga taime seemneke on endasse kogunud kogu väe uue taime kasvatamiseks. Võib öelda, et idandid pakuvad konkurentsi apteekides müüdavatele toidulisanditele tänu neis leiduvatele proteiinidele, mineraalainetele (kaltsium, kaalium, magneesium, naatrium, tsink, koobalt, raud jt), mikroelementidele (fosfor, väävel, räni), kiudainetele, looduslikele vitamiinidele (A-, D- ja K-vitamiin). Kusjuures idandites leiduvad vitamiinid ning mineraalid on organismile hästi omastatavad. Ka on idandites peidus väärtuslike looduslike kiirendite – ensüümide tohutu energia, mis stimuleerib vereringet ja noorenemisprotsesse organismis raku tasemel.
Idanemise esimeses faasis avalduvad taime kõik head omadused: juurde tekib asendamatuid aminohappeid, küllastamata rasvhappeid, suureneb E- ja C-vitamiini ning B-grupi vitamiinide sisaldus. Näiteks vitamiini B2, mille vähesusest on tingitud muide ka inimese energiapuudus, tekib juurde lausa neli korda.
