Haigekassa: Haruldased haigused vajavad teistmoodi lähenemist

Haigekassa. Foto: Toomas Huik

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross ütles harvikhaiguste infopäeval ravi kompenseerimise põhimõtetest rääkides, et Haigekassa tegevus lähtub üldiselt maailmas aktsepteeritud reeglitest.

„Haiguse ravi kompenseerimise kaalumine algab võrdlusest juba kasutatavate ravimeetoditega ning kui uus ravim või teenus on tulemuslikum või parem, siis järgneb kulutõhususe hindamine,“ selgitas Tanel Ross.

„Kulutase on reeglina seotud rahvusliku rikkusega ehk see on kolmekordne sisemajanduse koguprodukti (SKP) määr ühe elaniku kohta, mis eelmisel aastal oli Eestis 40 000 eurot. Loomulikult ei ole see kulutõhususe määr Eestis ega ka teistes riikides ainsaks otsustuskriteeriumiks. Oluline on näiteks ka alternatiivsete ravivõimaluste olemasolu või nende puudumine. Kuid mida enam ületab ravimi prognoositav kulu soovitatavat taset, seda tugevamad peavad olema tervisekasu tõendatud argumendid. See on harva esinevate haiguste ja terviseseisundite puhul võtmeküsimus,“ lisas Haigekassa juhatuse esimees.

Haigekassa juht märkis, et nagu igal kindlustusel, on ka Haigekassa puhul tähtis patsientide võrdne kohtlemine. „Kuidas tagame võrdse kohtlemise, kui ühel patsiendil on väga harv ja väga kallist ravi nõudev haigus ning teisalt on paljudel patsientidel haigus, mille ravi on vähemkulukas?“ küsis ta.

„Arvestame Haigekassas, et haruldased haigused vajavad teistsugust lähenemist. Saan aru, et patsientide ja arstide seisukohalt saaksime teha seda veel paindlikumalt. Samas peavad otsused tuginema üldistel ja selgetel alustel, patsient peab saama tervisekasu ja see peab olema võimalikult palju tõendatud, samuti tuleb arvestada kuluaspekte,“ rääkis Tanel Ross.

Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapferi sõnul ei tööta harvikhaiguste ravi rahastamismehhanismid nii nagu peaks.„Patsientidele kompenseeritavate ravimite nimekirja pääsemiseks läbivad ravimid tavapärase menetluse. See kestab 500–700 päeva,“ rääkis ta. „See on kõige probleemsem koht, sest patsiendil ei pruugi selle ootamiseks enam aega jätkuda.“

Ravimitootjate Liidu juht lisas samas, et harvikravimite puhul on probleem ka tootja enda vähene huvi, sest ravimite taotlemisega kaasnevad administratiivsed kulutused on sama suured kui tavaliste ravimite puhul. Euroopas on üldjuhul tavaks, et harvikravimitele rakendatakse kiiremat ja lihtsamat menetlust.

Riho Tapferi arvates peab ravimi hüvitamise otsus olema kiire. „Kui aastas on ainult 15 ravijuhtu, siis piisaks arstlikust otsusest ning tavapärane kulutõhususe hinnang ei pruugi olla mõistlik.“

Eesti Puuetega Inimeste Koja ning sihtasutuse Eesti Agrenska Fond esindaja Meelis Joost tutvustas Puuetega Inimeste Koja ning fondi rolli harvikhaiguste valdkonnas, keskendudes mittemeditsiinilise abi andmise ja nõustamise senistele võimalustele. „Meie eesmärk on diagnoosi saanud patsientidest teada saamine, nende perede abistamine ja nõu andmine, et nende elu poleks nii raske ning et nad ei tunneks end üksi ja et peredel oleks võimalik puhkust saada.“

Meelis Joosti sõnul alustas Rootsi taustaga Agrenska fond peretegevustega juba 2003. aastal ning siht oli luua koht, kuhu saaksid pered koos lastega minna. „Oleme praeguseks juba kõige suurem lapsehoiuteenuse osutaja Eestis,“ lisas ta.

2006. aastal alustas fond Tartumaal vana Tammistu mõisahoone ümberehitamist, et rajada sinna nõustamiskeskus ning tänavu augustis valmib keskuse peahoone.