Kohupiim on kasulik toiduaine, selle tegemisel kasutatakse ära parim piimas sisalduv. Kohupiim on täisväärtuslik ja hästi omastatav kaltsiumirikas piimavalgukontsentraat, sisaldades samal ajal ka mitmeid asendamatuid aminohappeid.
Kohupiimakirev maailm
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohupiimas sisalduv kaltsiumi ja fosfori koguseline suhe pidavat olema füsioloogilises mõttes parim kaltsiumi omastamiseks. Kuid ka selle toiduaine korral kehtib mõõdukuse nõue, sest kohupiim sisaldab palju valke, kuid suur valkude kogus toidus kurnab neerusid. Maitsestatud kohupiimakreemid, rääkimata kohukestest sisaldavad sageli palju suhkrut ja rasvu, millega ei tasu liialdada.
Kirjud poeletid
Poelettidelt võib leida väga palju erinevaid kohupiimatooteid nii maitsega kui ilma, erinevas kaalus ja pakendis, väikse pakina, toruna, karbis või topsis. Kas erinevus on vaid vormis või ka sisus?
Kõigepealt võib eristada teralist kohupiima ja kohupiimapastat.
MILLE POOLEST RICOTTA KOHUPIIMAST ERINEB?
Ricotta on Itaalia päritolu valmimata juust, mida valmistatakse vadakust. Kohupiima saamiseks kuumutatakse vadak temperatuurini 88 °C ja lisatakse piimhape. Eraldub vadakuvalk ja rasv, millest moodustub vadakukohupiim ehk ricotta.
Ricotta ei ole tegelikult üldse kohupiim, vaid juustu tootmise kõrvalproduktist, piimavadakust toodetud valgurikas toiduaine, millele on omane kõrgendatud toiteväärtus vadaku- ehk seerumivalkude sisalduse tõttu.
Harilikust kohupiimast eristab seda veel see, et sisaldab kaseiini Vasemel juustuvadaku valke. Kuna vadak sisaldab kuni 1 protsendi rasva, siis ei ole vadakukohupiimgi täiesti rasvatu. Kohupiima valmistamiseks piimavalk kalgendatakse kas happemeetodil või happelaabimeetodil. Kuumuse juures kogunevad piimavalgud valgeteks tombukesteks, mis anuma põhja sadestuvad. Selline sade ongi kohupiim.
Rahvusvahelises piimatoodete jaotuses kuulub ricotta värskete, valmimata vadakujuustude perre. Seost juustuga toetab seegi, et toode valmib juustutööstuse kõrvalsaadusest vadakust.
Olekult ja maitselt meenutab meil valmistatav ricotta pigem kohupiima. Ka info müügipakenditel lisab ricottale nimetuse kohupiim, kohupiimapasta või vadakukohupiim.
Ricotta on veelgi tervislikum kui kohupiim. Vadak, millest ricotta on valmistatud, on vedelik, mis jääb juustuteost üle ja on väga kasulik. Ricotta on odavam, sest tegu on sisuliselt juustu- ja kohupiimatööstuse jäätmega. Kaseiin läheb juustu või kohupiima, järele jääb vadak, kus on alles teised piimavalgud. Ricotta-tooted sisaldavad kuni 20 protsenti valku, millest omakorda 95 protsenti moodustavad kõrge bioloogilise väärtusega vadakuvalgud, mida inimese organism hästi omastab.
Kohupiimaga võrreldes on erinev ka ricotta happesuse tase – kui tavalise kohupiima puhul on see 4,6 pH, siis vadakukohupiimal on see märksa madalam ehk 5,8 pH.
Tänu madalale pH-le sobib ricotta ka neile inimestele, kellele teised piimatooted tekitavad kõrvetisi. Ricotta on kaltsiumirikas, sest juustuteol jääb kaltsium ricotta tegemiseks kasutatavasse vadakusse. 100 grammi vadakukohupiima katab 42 protsenti täiskasvanu päevasest kaltsiumivajadusest. Ricotta on veidi teralise konsistentsiga, maheda ja magusapoolse maitsega toode.
Ricotta valkude eripära seisneb selles, et tootes pole ülekaalus mitte tavaline piima varuvalk kaseiin, vaid juustuteost vadaku koostisse üle jäänud valgud. Toitelise väärtuse ja aminohappelise koostise poolest märgatavat erinevust pole, küll aga ei põhjusta ricotta kaseiinivalkude suhtes ülitundlikel inimestel erilisi vaevusi.
