Jogurt – täisväärtuslik ja maitsev toiduaine

Jogurt

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Jogurt on väga maitsev ja kasulik, kergesti seeditav toiduaine, mida on saada väga mitmetes variatsioonides, väga paljude erinevate maitsetega ja eri suuruses pakendis.

Tean, et väga paljude vanemate inimeste seas on jogurt veel võõras ja avastamata toiduaine, seetõttu soovin seda lähemalt tutvustada. Jogurt on maitsestatud või maitsestamata paks hapupiimaliik, mis sisaldab muudest hapupiimadest rohkem kuivaineid. Jogurt on fermenteeritud piimatoode, mis saadakse piimale piimhappebakterite lisamisel. Valmistamisel lisatakse piimale kääritamiseks juuretist, mis muudab osa laktoosist piimhappeks.

Jogurtit tuntakse juba antiikajast. Jogurtiga on selle tervistava mõju tõttu vanal ajal ravitud kõhuhädasid ja unetust ning arvatakse, et regulaarne jogurti tarbimine on seotud pikaealisusega.

Võrreldes piimaga sisaldab jogurt vähem piimasuhkrut ning seetõttu sobib eriti hästi neile inimestele, kes piimasuhkrut ei talu. Jogurtis on süsivesikuid, valke, rasvu, vitamiine ja mineraalaineid.

Põhiliseks süsivesikuks jogurtis on piimasuhkur ehk laktoos. Kõige vähem süsivesikuid on maitsestamata jogurtis. Jogurtis leidub mineraalainetest suurel määral kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit, mis on vajalikud luudele ja hammastele. Jogurtis leiduvates piimavalkudes sisalduvad kõik inimkehale vajalikud asendamatud aminohapped. Piimhappebakterite tegevusena kalgenduvad jogurtis piimavalgud ja seetõttu seedub jogurt piimaga võrreldes tunduvalt kiiremini. Vitamiinidest on jogurtis A, D, B2, B5, B10 ja B12.

Õige jogurt on nn „elav jogurt” – see on   hapendatud jogurtibakteritega ja seda pole pärast hapendamist enam kuumutatud. Kuna bakterid on elus, saavad need meie organismi heaks toimida. Seepärast ongi päris jogurtite säilivusaeg umbes kolm nädalat ning neid müüakse külmletist. Eestis valmistatakse ainult selliseid jogurteid.

Jogurtite tootjad on väga palju mõelnud sellele, et tervislikku jogurtit veelgi kasulikumaks muuta. Mõnele on lisatud D-vitamiini, seda näitab ka D-täht jogurti pakendil. Mõnele on lisatud inuliini, mis tõstab toote kiudainete sisaldust. Inuliini saadakse siguri juurtest. Inuliin aitab kaasa kaltsiumi ja magneesiumi imendumisele, seega aitab ta jogurtis leiduvat kaltsiumi omastada.

Paljud jogurtid on ilma säilitusaineteta, selle kohta on pakendil ka eraldi märge. Kindlasti tasub enne ostmist koostisaineid vaadata. Mõnes on ainult puuvilja- või marjamaitse, teises aga reaalselt marjad või puuviljatükikesed. Laktoositalumatusega inimestele mõeldes toodetakse spetsiaalselt laktoosivaba jogurtit.

Lisaks bakteritele, mis on vajalikud jogurti valmistamiseks, on müügil ka neid, kuhu on lisatud probiootilisi baktereid.

Jogurtitesse lisatud probiootilised bakterid – laktobatsillid ja bifidobakterid muudavad jogurti eriti kasulikuks.

Probiootilised piimhappebakterid takistavad haigustekitajate kinnitumist ja sooltes paljunemist. Jogurtisse lisatud kasulikud bakterid soodustavad sooltes seede- ja imendumisprotsesse, toodavad mitmeid vitamiine ja bioaktiivseid peptiide ning antioksüdante; vähendavad erinevate toitainete (piimavalk ja piimasuhkur) talumatusest tingitud vaevusi ning reguleerivad kõhulahtisust ja -kinnisust; rikastavad mikroobikooslust. Eriti kasulikud on need bakterid seedehäirete korral ja kindlasti pärast antibiootikumiravi, sest selle käigus hävivad ka meile vajalikud ja kasulikud bakterid.

Kui pakendil on märge LGG, siis see jogurt sisaldab maailma enimuuritud piimhappebakterit Lactobacillus rhamnosus GG. Mõnelt tootepakendilt või leida kombinatsiooni ME-3, mis tähendab, et jogurt sisaldab piimhappebaktereid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel).

Jogurtite erinevused

Jogurtit rasvasuse järgi liigitades saame rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1–0,5%; seejärel 1,5– 3% rasvasusega piimajogurtid, kolmandaks 5–10% rasvasusega dessertjogurtid ja neljandaks veelgi rasvasemad koorejogurtid.Veel võib neid liigitada piimatoote paksuse, aga ka pakendi suuruse järgi.

Liitrises kilepakendis müüakse joogijogurteid, need on vedelamad, umbes keefiri konsistentsiga  tooted, kuhu on tavaliselt lisatud siirupit. Neis ei ole marja- või puuviljatükke. Need on ka hinnalt odavamad. 1 l joogijogurtit maksab 0,75–1,1 eurot. Joogijogurteid on metsamarja-, metsmaasika-, mustika-, virsiku-, vaarika–kirsi-, maasika–banaani-, vaarikamaitsega.

Paksemad nn söögijogurtid on müügil purepakendites, neid on metsmaasika-, ahjuõuna-, virsiku-, põldmarja–vaarika-, ananassimaitsega. Söögijogurtid on paksema konsistentsiga, neile on lisatud želatiini, modifitseeritud tärklist ja paksendajaid.

Topsijogurteid on 150g ja 400g topsides. Üldiselt on 150g topsides 5% koorejogurtid ja 400g topsides 2,5 rasvaprotsendiga jogurtid. Topsides on paksud jogurtid, mis sisaldavad enamasti ka marja- või puuviljatükikesi ja sobivad lusikaga söömiseks.

Neid on väga paljude erinevate maitsetega: vanilje-, vaarika–kirsi-, pirni–karamelli-, rabarberi–maasika-, rabarberi–kaera-, metsamarja-, rukkileiva- ja sarapuupähklimaitsega, mustika–banaaniga, jäätisemaitselist, maasikaga, vaarikaga, virsiku ja apelsiniga, kirsiga, ploomiga, mangoga, ploomi ja kaneeliga, sidruniga, ahjuõunaga, ananassiga, musta sõstra ja vaarikaga, virsiku ja aprikoosiga ning müsliga.

Väikestes 100g pudelites Helluse jogurtijooke on maasika-, troopiliste viljade, õuna–banaani–kiivi-, metsamarjamaitsega. Jogurtijoogid on joogijogurtist veelgi vedelamad.

Lisaks lahjematele jogurtitele on müügil väikestes topsides ka rammusaid koorejogurteid.

Maitsestamata jogurtit on saada 400g topsis, 500g kilepakendis ja 1-liitrises purepakis. Maitsestamata jogurtit võib kasutada hapukoore lahjema alternatiivina nii salatites, kastmetes kui ka kõigis teistes toitudes, kus hapukoort ollakse harjutud kasutama, ka külmsuppi tehes.

Kreeka ja türgi jogurtid

Müügile on ilmunud ka topsijogurtid, mis kannavad kreeka ja türgi jogurti nime. Neid on suuremates topsides ilma maitseta ja väikestes topsides maasika-, muraka- ja vaarika–mustikamoosiga.

Kui tavapäraselt tehakse jogurt valmis spetsiaalses jogurtitankis ning seejärel villitakse topsidesse,  siis termostaat­jogurti tegemisel toimub toote hapendamine topsis. Selline tehnoloogia ei „lõhu” jogurti struktuuri ning võimaldab säilitada toote konsistentsi – jogurt jääb väga tihe, paks ja kreemjas.

Neid tooteid nimetatakse ka puhta etiketi ehk clean labeli toodeteks. Nende jogurtite valmistamisel ei ole kasutatud paksendajaid ega stabilisaatoreid. Kreemja ning koorese struktuuri annab spetsiaalne tehnoloogia.

Türgi jogurt, mille rasvasisaldus on 2,5%, on valmistatud Eesti piimast.

Kreeka jogurt, rasvasusega 10%, on valmistatud Eesti koorest.

Kuna tegu on naturaalse tootega, siis on jogurti pinnale tekkivad vadak ja mullikesed täiesti loomulik.

Tagasi üles