Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kõhugaasid käivad loomuliku seedimise juurde

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Ivanna Grigorova / PantherMedia /Scanpix

Kuigi vanarahvas kiidab terveks mehe, kes «tagant köhib», viitab ülemäärane «köhimine» esmajärgus vajadusele vaadata üle oma toidulaud, vedelikutarbimine ja eluviisid.

Algklassilastele teeb kogemata kuuldud puuks nalja ja vastu nahka puristades püütakse seda häält imiteerida, kuid küpses eas paneb selline vahejuhtum enamasti juuksejuurteni punastama.

Laste peale pahandamine ja kommete puudumise pärast sõitlemine asja ei muuda, sest sama hästi võivad ju nemad osutada, et avalikus kohas soolte tuulutamine pole ka viisakas. Õigus ta ju ongi, aga probleemi see ei lahenda.

Ülemäära muretseda pole siiski põhjust, sest nagu spetsialistid selgitavad, esineb sõltuvalt toitumisharjumustest, east ja eluviisist kuigipalju kõhugaase kõigil. Kui aga kõhutuuled kipuvad tormi mõõtu välja andma, ei tohiks neid ignoreerida, sest see võib olla mõne teise haiguse sümptom.

Mis soolegaasiga veel kaasneb?

Normaalsetes tingimustes kogunevad need makku ning jämesoole paremasse ja vasakusse käärdu ja väljuvad suuremaid vaevusi põhjustamata. Seega on kõhugaasid seedimise loomulik osa.

Soolegaasi tekkele aitavad kaasa soolevalendikus olevad mikroobid, gaasid moodustuvad soole sees, aga ka allaneelatud õhust. Näiteks allaneelatud õhk moodustab 20–60 protsenti soolegaasist, millega kaasuvad loomulikud nähtused on näiteks soolekorin, röhitised ja ka kõhutuul. Kui soolekorin ehk kõhukorin on soolegaasi põhjustatud vulisev, kõmisev, korisev heli, siis röhitis on õhu iseeneslik väljumine maost suhu, millega võib kaasuda krooksuv heli.

Osa gaase väljub peensoole kaudu, osa imendub verre ja väljutatakse kopsude kaudu. Pärasoolest väljuva kõhutuule hulk on umbes 600 ml, kuid sõltuvalt organismi omapäradest võib see palju kõikuda.

Tavapärasest rohkema soolegaasi teke võib põhjustada kõhupuhitust, samas ei pea kõhupuhitus vaevusena olema otseses sõltuvuses soolegaasi suurenenud hulgaga. Vähem kui 200 ml soolegaasi loetakse seedekulglas tavapäraseks.

Lõhnatud lämmastik, hapnik, süsihappegaas ja vesinik moodustavad 99 protsenti soolegaasist.

USA rahvusliku terviseinstituudi uuringu andmeil väljutab inimene kõhugaase keskmiselt 14 korda päevas. See on täiesti normaalne ja enamasti ongi gaaside tekke põhjus allaneelatud õhk või seedimisel tekkiv kõrvalprodukt.

Arst-anestesioloog Markko Pärtelpoeg selgitab ajalehes Postimees, et ülemäärasel gaaside tekkel võib olla mitu põhjust: mõne toiduaine talumatus, toitainete ebaõige vahekord toidus, aga ka vale toitumine ja seedehäired, mis osutuvadki ebameeldivaks ning põhjustavad kõhuvalu ja korinaid.

Elu jooksul tekkinud piimatalumatus ei pruugi olla täielik. «See tähendab, et klaas piima ei tee midagi, kuid suurem kogus tekitab kõhulahtisust ja gaase,» täpsustab ta.

Seedehädasid võivad põhjustada ka stress, soolehaigused ja muud pärilikud haigused. «Kui põhjus on teada ja ravimid käepärast, siis saab enamjaolt kõigist seedehäiretest suuremate ebamugavuste ja kannatusteta üle,» kinnitab ta.

Maos lõpuni omastamata jäänud toit liigub edasi teatavasti peensoolde, kus peaks algama toidujääkide lõhustamine sapi ja fermentide abil. Selle ebaõnnestumine toobki kaasa vaheproduktid, nagu gaasid, aga ka mürkained.

Spetsialistid on üksmeelsed ses osas, et gaasid tuleks väljutada, sest verre imendunud jääkproduktid tekitavad suuremat kahju.

Mõnikord on põhjus haiguses

Paide Vee tänava apteegi proviisor Kai Kimmel ütleb, et suurenenud kõhugaaside põhjusena ei saa välistada nii-öelda ealisi iseärasusi ehk aeglustuvat ainevahetust või elu jooksul tekkinud talumatust mõne toiduaine suhtes, kuid kindlasti pole need ainsad põhjused. «Seedetraktis on miljoneid baktereid, osa neist väga head, teised mitte nii head,» kirjeldab Kai Kimmel.

Tagasi üles