Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kus veeta vanaduspõlv, kui tervis veel peab, aga tahaks muredest vabamat elu?

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: KRISTJAN TEEDEMA/PM/SCANPIX BALTICS

Kui iseseisvalt oma senises kodus elamine ühel või teisel põhjusel üle jõu hakkab käima, on paljudele vanuritele ainus lahendus hooldekodusse kolida. Kuhu minna aga siis, kui omaette elamise võimekus on olemas, tervis veel peab, aga tahaks lihtsalt mugavamat elamist, kus olmemuresid vähem?

Hooldekodusid on Eestis väga mitmesuguseid ja sobivaima asutuse saavad seeniorid või nende lähedased valida välja maksumuse ja hooldekodus pakutavate teenuste järgi. Tavapärane hooldekodu pakub personaalset ja vajaduspõhist hooldust, ööpäevaringset valvet, meditsiinilist abi ja tihti ka huvitegevusi. Eakate Hooldekodu OÜ sõnul tuuakse hooldekodusse klient enamasti siiski sel juhul, kui ta ei saa omaette elamisega hakkama, sest seal saab kallis lähedane olla hooldustöötajate järelevalve all iga päev ja iga tund.

Tervishoiuteenuste keskuse Benita Kodu ASi juhatuse liikme Marilin Vaksmani sõnul on nende asutusse oodatud kõik vanemaealised, kes on kodutöödest väsinud ja tahavad rahulikult puhata. «Meil on eakate kodu, õendusabihaigla ja rehabilitatsioonikeskus. See tähendab, et tervisliku olukorra muutudes ei ole inimesel vaja hakata uut kohta otsima, vaid ta saab majasiseselt teisele teenusele liikuda,» räägib Marilin Vaksman.

Benita Kodusse võib Vaksmani sõnul elama tulla juba siis, kui kodused majapidamistoimingud hakkavad üle jõu käima või on soov igapäevast sotsiaalset suhtlemist suurendada. «Esimesel korrusel pakutav teenus seisneb esmajoones abistamisvalmisolekus ja kodutöödevaba keskkonna pakkumises. Inimene elab oma toas kas üksi või kahekesi, oma äranägemise järgi,» selgitab ta.

Kuigi erineva suunitlusega hooldekodusid on Eestis praegugi palju, on aga täitmata suur tühimik, kus saaksid ja võiksid elada koos vanurid, kes enda eest hoolitsemise ja lihtsamate koduste toimetustega iseseisvalt hakkama saavad, kuid kes on ahjude kütmisest, talvekütte varumisest ja suure elamise koristamisest ära väsinud või seal toimetamine hakkab üle jõu käima.

Seeniorid elama teenusmajadesse

Tänavu esitas poliitik ja sotsioloog, omaaegne Riigikogu liige Liis Klaar, kes on varem pikalt välismaal elanud, Uue Eakuse Rahvakogusse idee, et Eestisse tuleks luua teenusmajade süsteem. «Lühidalt öeldes oleks tegu maja või majadega, kus on väikesed kööginurgaga korterid. Igas majas oleks restoran, arsti vastuvõtt, ööpäevane arsti või õe valve, kõiksugu võimalused huvitegevuseks,» selgitab Liis Klaar.

Tegu pole uudse kontseptsiooniga, sest Soomes, Rootsis, Kanadas ja mujalgi on taolised teenusmajad juba pikka aega eksisteerinud. «Ka minu leerivend hakkas 25 aastat tagasi Eestis säärase maja ehitamise võimalust uurima, jõudis rääkida isegi Tallinna linnavalitsusega, kuid kahjuks hukkus koos Estoniaga ja sinnapaika see toona jäi. Otsustasin selle vajaliku teema taas päevakorda tõsta,» räägib Liis Klaar.

Teenusmajas elades ei pea elanik mõtlema selle peale, kuidas saaks vaibad klopitud, lumi roogitud, muru niidetud või kodu koristatud – teatud summa eest saab lasta oma korteri koristada ja muud vajalikud toimetused ära teha. «Tihti vanainimesed elavad sellistes korterites või majades, mis vajavad remonti, kuid selleks pole neil jõudu-jaksu ega raha. Teenusmajad oleksid moodsad ja vanur ei peaks mitte millegi pärast muretsema. Korter oleks varustatud nuppudega, kus saab endale terviserikke või muu taolise korral abi kutsuda,» seletab Liis Klaar.

Eesti Arhitektide Liidu seenioride sektsiooni kauaaegne juht ja arhitekt Heili Volberg-Raig on samuti juba aastaid olnud spetsiaalselt seenioridele ehitatud korterelamute Eestisse rajamise pooldaja. «Kui oma majas või korteris elamine hakkab füüsiliselt üle jõu käima, kuid tervis on veel rahuldav, siis on seenior valiku ees, kas peaks minema hooldekodusse. Kuid sinna üldjuhul siiski ei kiputa,» arvab Heili Volberg-Raig.

Seenioride korterelamud on Põhjamaades arhitekti sõnul eriprogrammi alusel projekteeritud elumajad. «Korterid on väikesed ja alati on olemas rõdu. Majja planeeritakse ka ühiskasutusruumid,» täpsustab arhitekt.

Seenioridele mõeldud kortermajas elades jätkab inimene väikeses korteris harjumuspärast privaatset elu ja saab korterelamu ühisruumides seltskondlikku elu elada. «Hooldekodusse minek võib seeläbi hoopis ära jääda või pikaks ajaks edasi lükkuda,» ütleb Volberg-Raig.

Tagasi üles