Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Öömuuseumis räägitakse talutüdruku seksielust ja aadliproua ilunippidest

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Vanarahva seksielu ei olnud ehk täpselt selline, nagu meie seda endale tänasel päeval ette kujutame. Öömuuseumis räägib huvilistele folklorist, kes on teemat uurinud. | FOTO: Internet

Neljal juulikuu kolmapäeval korraldatakse Sagadi mõisas öömuuseumi, kus saab kuulata põnevaid lugusid ajaloost ning nautida head muusikat.

Tänavune esimene öömuuseum 5. juulil on veidi teistsugune kui tavaliselt. Kui traditsiooniliselt on loeng ja kontsert olnud eraldi, siis seekord on nad tervikuks põimunud. Õhtu ühendaja on helilooja Christoph August Gabler ehk “Sagadi mõisa Mozart”.

Aastatel 1797–1801 tegutses Gabler Sagadi mõisas muusikaõpetajana ja hoolitses mõisa muusikaelu eest. Selle kõrval lõi Gabler ka mitmeid helitöid, mis seekordses öömuuseumis ka ettekandele tulevad. Gabler on tuntumaid heliloojaid, kes ühes Eesti mõisas tegutsenud.

Avamaks tollast muusikaelu laiemalt, annab muusikateadlase Heidi Heinmaa ettekanne “Kirev muusikaelu mõisas – maailmakuulsad koduõpetajad ja pärisorjadest orkestrid” ülevaate tollaste mõisate muusikaelu värvikusest.

Kontserdikava “Sagadi mõisa Mozart” esitavad Alexis Roussine (viiul, Prantsusmaa), Diana Liiv (klaver), Tõnu Kalm (klarnet), Olga Raudonen (tšello), Andre Hinn (klaver).

Et käia moega kaasas, võeti kasutusele nipid, mis sõna otseses mõttes kahjulikud olid.

12. juulil räägib noor folklorist Merili Metsvahi eesti talupoegade seksuaalelust baltisakslaste pilgu läbi.

Sagadi metsamuuseumi direktor Ain Kütt ütles, et tegemist on intrigeeriva teemaga, mida laiema avalikkuse ees pole suurt käsitletud.

Teemat süvitsi uurinud Metsvahi peatub oma ettekandes peaasjalikult August Wilhelm Hupeli, Johann Christoph Petri ja Karl Ernst von Baeri töödel. Nimetatud kolmik ongi endisaegsete eestlaste seksuaalelu kõige põhjalikumalt lahanud.

Kõne alla tuleb see, kuidas suhtus nimetatud kolmik eestlaste nende meelest liiga vabameelsesse seksuaalsesse käitumisse, kuidas suhtuti eestlaste hulgas neitsilikkusesse ja vallasemadesse, ning teised teemat puudutavad küsimused.

Kontserdiosas astub üles Mihkel Mattisen kavaga “Laulu ja klaveriga Valgrest popini”.

Öömuuseumis räägitakse talutüdruku seksielust ja aadliproua ilunippidest. / Internet

Kolmas öömuuseum keskendub aadliprouade ilunippidele. “Paljud neist on tänapäeva kontekstis pigem kurioosumid, kuid öeldakse ju, et ilu nõuab ohvreid,” tähendas Ain Kütt.

Et käia moega kaasas, võeti kasutusele nipid, mis sõna otseses mõttes kahjulikud olid. Elavhõbedat ja arseeni sisaldavad võided, magneesiumist pungil kreemid ja muud mürgised iluvahendid hakkasid paratamatult tervisele.

Vaatluse alla tuleb ajajärk 18. sajandist kuni 20. sajandini. Selle aja sisse mahtus hulk veidrusi ja moeröögatusi, stiile ja iluideaale. “Mis need kõik aga naistega tegid, sellest räägibki kosmeetik Margit Müürisepp,” sõnas Kütt.

Kontserdiosa on seekord kauni kitarrimuusika ja laulu päralt. Suveõhtu muudavad õdusaks Tuuli ja Teet Velling kavaga “Õhetus”.

Öömuuseumi sellesuvisele tegevusele paneb punkti Ain Kütt ise, kes räägib 26. juulil Sagadi mõisa teekonnast risuhunnikust kauniks pärliks.

Tänavu möödub 30 aastat päevast, mil Sagadi mõis külastajatele uksed avas. Teekond selleni oli pikk ja vaevarikas, restaureerimistöö kestis rohkem kui kümme aastat. Tuli ületada suuri takistusi, kembelda ametkondadega, kasutada kavalust ja kõrgema klassi veenmisoskust.

Öömuuseumis räägitakse talutüdruku seksielust ja aadliproua ilunippidest. / Internet

“Juttu tuleb restaureerimistööde käigust, mitmesugustest ideedest, mida mõisa teha plaaniti, pilk heidetakse ka sellele, mis jäi tegemata ja mis ei valminud päris sellisena, nagu oli kavandatud,” rääkis Kütt.

Kontserdipooles esitab armastatud kodu- ja välismaiseid palu suveöises romantikavõtmes kitarrivirtuoos Erkki Reimann.

Sagadisse aga tasub minna juba homme, sest traditsioonilisel 100 kostüümi päeval on võimalik selga proovida mõisaajastu kostüüme moestuudiolt Must Luik ning lasta end nendes ka pildistada. Mõisarahvas kutsub kõiki osa võtma mõisamängudest ja ekskursioonidest.

Tagasi üles