TNS Emori läbi viidud uuringu kohaselt selgus, et 60–74aastased inimesed mängivad kõigist hasartmängudest enamasti kiirloteriisid. Hasartmänguhuvilistest inimestest on kõige probleemsemad siiski noored mehed.
Vanemad inimesed mängivad enamasti kiirloteriisid
19. detsember 2014, 17:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
60–74aastastest inimestest mängib näiteks internetis raha peale kolm protsenti küsitlusele vastanud inimestest. See arv on võrreldes kahe aasta taguse küsitlusega kasvanud kahe protsendi võrra.
Väljaspool internetti mängib raha peale 42 protsenti küsitlusele vastanud 60–74aastastest inimestest, kuid viimase kahe aasta jooksul on internetis hasartmänge mänginud vaid 31 protsenti. Kui aastal 2012 küsiti inimestelt vaid üks küsimus: „Kas olete hasartmänge mänginud?“, siis 2014. aastal küsiti: „Kas olete mänginud (kunagi)?“ Kui vastus oli jaatav, siis järgnes jätkuküsimus: „Kas olete mänginud viimase kahe aasta jooksul?“.
Uuringu eesmärk oli välja selgitada hasartmängude mängimise ja mängusõltuvuse ulatus Eestis, sihtgrupiks 15–74 aastased Eesti alalised elanikud. Kokku oli vastajaid 3496.
Internetimängude puhul on viimase aasta jooksul kõige enam mängitud loteriid (69%), pokkerit (52%) kasiinomänge (46%) ning osaletud kihlvedudes ja tehtud spordiennustusi (57%). Osavusmängudes, loteriides ja arvamismängudes osalemise puhul jääb enamiku mängijate kogemus kahe aasta tagusesse perioodi (57%).
Väljaspool kasiinot on viimase aasta jooksul kõige rohkem osaletud loteriides (70%), loosimistes (60%) ja kiirloteriides (55%). Enam kui kahe aasta taguse kogemusega on mängijaid kõige enam mänguautomaatidel (72%) ja mängulaudadel mängimise (71%), muudes mängudes osalemise (69%) ning väljaspool kasiinot mänguautomaatidel mängimise (67%) puhul.
Hasartmängude levik pole oluliselt muutnud. Viimase kahe aasta jooksul on mõnes raha peale mängitavas mängus osalenud pooled elanikkonnast. 45% elanikkonnast on mänginud loteriid, 5% teinud panuseid mänguautomaatidel, 4% mänginud pokkerit, 2% mänginud kasiinode mängulaudadel, 2% osalenud spordiennustustes.
Naiste ja meeste mängimise osa kahe viimase aasta jooksul suurel määral ei erine (vastavalt 51% ja 49%), kuid mehed mängivad naistega võrreldes enam internetis, naised aga ostavad sagedamini väljaspool internetti kiirloteriid ja osalevad kauba või teenuse ostmisega seotud loosimistel.
Uuringu korraldas Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus, kust probleemide korral saab tasuta nõustamist ja abi. Uuringut finantseeris rahandusministeerium, toetasid Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit ja AS Eesti Loto.