Kas halb ema või isa on parem kui üldse nendeta?

Foto: Andres G. Adamson

Vahel antakse vanemaõigustest ilmajäänuile teine võimalus olla taas lastele ema või isa eest, kuid usaldus ei pruugi end õigustada.

Vanemad esinevad asja otsustavate ametnike ees südantliigutavalt: nad on oma vigadest õppinud ja vanglas arusaamisele jõudnud, et lapsed on nende tulevik ja nad vajavad isa-ema. Paraku kipub elu vabaduses nii mõjuma, et vanad harjumused ilmutavad end pikkamööda uuesti ja täies mahus. Lastele kinnitatakse: "Pidage meeles, kui iitsatate, jääte meist ilma."

Vanaema ärkab hirmuga

Maria on üle 70 aasta vana. Ta ütleb, et pole ammu enam korralikult magada saanud. Ärkab öösiti kisa peale, mõnikord ka hirmuhigi ihule toonud une pärast. Tema poeg ja poja elukaaslane ning laste ema alustasid pärast vanglat uut elu vägagi suuresõnaliselt - kõik hull on möödas.

"Nüüd on nii, et kui lapsed koolist tulevad, on mõlemad juba napsused. Ajavad suust igasuguseid lubadusi välja - ühele tütrele lubatakse uut kleiti, teisele mantlit. Tüdrukud usuvad ja rõõmustavad, aga õppida eriti ei saa - möla läheb õhtuti järjest valjemaks. Olen rääkinud sotsiaaltöötajale, too küsib omakorda lastelt, mis neid häirib. Tüdrukud vastavad, et kõik on okei - noh-jah, vanemad tipsutavad pisut. Tüdrukutele on tähtis, et neil on oma isa-ema olemas. Koolis olevat klassis kaks poissi ja kolm tüdrukut, kellel pole kas ema või isa. Aga neil on. Uhkedki veel," räägib vanaema.

Kõige hullem olevat Maria meelest see, et tüdrukud proovivad koos isa-emaga vahel veini. See on nagu vendlustunne: "Võta natuke, rahustab, sest elu on raske," ütleb isa. Kinnitab siis: uute hilpude ja mobiili pärast ei maksvat muretseda, küll isa ostab.

Vanaema võtab taskuräti, pühib silmi ja meenutab: "Eile läksid mu poeg ja ta elukaaslane tülli - mobiiliraha oli maha joodud ja isa süüdistas elukaaslast ning lõi naisele rusikaga ribide vahele. Läksin tüli lahutama, sest tüdrukud püüdsid kõrvaltoas õppida. Mulle lubas purjus poeg noaga äiata, kui nende vahel virvendan ja palju mölisen. Viimasel ajal ähvardab ta mind järjest sagedamini, sest minu korrahoidmine segab teda. Vahel lähevad poeg ja elukaaslane öösel tülli. Näiteks täna hommikuks oli tool puruks löödud. Kuulsin küll keset ööd kisa, aga vahele ei julgenud minna. Naine ütles mulle hommikul, et mul olevat kehv poeg - oli teda tooliga lüüa tahtnud, õnneks löönud mööda ja vastu pliiti."

Tüdrukud hoiavad vanemaid

Maria jutust selgub pikapeale, et tüdrukud on koolis halvemini õppima hakanud. Aga isa ostis ühele tüdrukule taskutelefoni, teisele on ka lubanud. Kust see raha tuli, vanaema ei mõista - mõlemad käivad juhutöödel. "Kui ikka vargil ei käi," kahtlustas ta.

Üksikul vanainimesel nagu Maria on kodust miljööd parandada äärmiselt raske, kui mitte võimatu. "Iga kord saan ähvardada. Varem kutsusin appi aastates korterinaabri, kasvult suure ja tugeva mehe. Teda jõudis mu poeg juba potiga visata, soe puder oli sees. Pidin tüdrukud tädi poole sööma saatma. Naabrimees ei taha enam kuuldagi, et peaks veel mulle appi tulema," muretseb vanaema.

Isa ja ta elukaaslane kutsuvad ka sõpru külla. Siis keeratakse muusika valjuks ja mõni tuigerdav kuju läheb tüdrukuidki tantsima tirima. Nood on juba nii harjunud koduse meluga, et lähevad ka. Ise naeravad, kui nokastanud partner neil tagumikku pigistab.

Kui vanaema kord lapsi noomima läks, näpsas talle üks tüdrukutest: "No mida sa kogu aja luurad. Meil on täitsa lõbus. Miks peabki hommikust õhtuni tööd rügama ja siis väsinult voodisse kukkuma? Isa ja emaga on päris lõbus, igatahes pole kunagi igav."

Vanaema Maria hädaldab: "Ma ei saa midagi teha. Näen, et see elu hakkab tüdrukutele meeldima. Mul jätab süda löögi vahele, kui sellele mõtlen. Poja ühe sõbra tütrega oli hull lugu, mis mul meelest ei lähe. Lõpuks üks laaberdaja vägistas tüdruku otse oma isa silme all. Aga isa käskis lapsel suu pidada ja kui vaja, siis aborti teha. Tüdruk võttis kööginoa ja suskas isale rindu. Laps läks hulluks ja on siiani hulluarstide valve all."

Vanaema tunnistab, et ta ei julge kuhugi kurtma minna. Poeg ähvardavat alailma - kui kituma lähed, kustutan su eluküünla. Pensionirahagi käib poeg juba oma ema öökapi sahtlist otsimas.

"Aga võib-olla on see ta elukaaslane, peale juhtunud ma ei ole. Ja mis see kurtmine aitab: kõik peres on praegu minu vastu. Isegi tüdrukud, neil on nii lõbus. Tüdrukute pärast tuleb külla nooremaidki napsulembeseid, kes toovad pudeli, ja seltskonnal läheb uus läbu lahti," haaras vanaema endal kahe käega peast.

Maria küsib, kas tema pojalt ja ta elukaaslaselt ei saaks taas vanemaõigusi ära võtta? Miks küll arvatakse, et halb ema ja isa on parem variant kui vanemateta kasvada?