Ihu ja hing ning kõhukas mees

"Kui tsiteerida klassikut, siis "ühes väikses Eesti linnas, kus minul olnud on hää". See küll ei ole Otepää, vaid Rakvere, aga mul on tõesti hea siin. Sellepärast tulen alati rõõmuga. Tore koht, toredad inimesed, tore materjal," räägib Hannes Kaljujärv. Foto: Marianne Loorents

Hannes Kaljujärv hakkab jõudma ikka, mis rollidest rikas – on ju vanemad meesnäitlejad teatris kulla hinnaga –, ent tunnistab, et pole osa, millest ta unistaks.

„Kunagi nooruses, stuudio ajal, küsis Evald Hermaküla meilt, mida keegi tahab teha. Siis oleksin tahtnud teha Thijl Ulenspiegelit. Aga praegu [sellist rolli] ei ole. Vanemuine hakkab uuel hooajal tegema „Päikesepoisse”. Eks ikka [Aivar] Tommingas ja mina, kes muu. Jällegi ees märgiliselt ära tehtud," sõnab ta, viidates Jüri Järveti ja Aarne Üksküla rollidele Eesti Draamateatris. Naerab, pikalt ja südamest. „Mäletan, kui olin 50 pluss, siis keegi lapsajakirjanik mainis mind arvustuses kui reibast vanahärrat. Kui olen 60 pluss, mis siis saab? Reibas rauk? Kabe kõbi? Noorte jaoks on ju aastad hoomamatud,“ avaldab ta ajakirja 60+ jaanuarikuu värskes numbris.

Nõukogude Liidu eesrindlikemate klaasitööstuste hulka kuulunud tehas Tarbeklaas ei tekkinud tühjale kohale. Kopli poolsaarel Bekkeri tehase hoonetes hakati klaasi valmistama juba 1934. aasta jaanuaris, kui tegevust alustas legendaarse töösturi Johannes Lorupi asutatud klaasivabrik. Liht- ja pressklaasist esemete ning pakkeklaasi kõrval valmistati vabrikus ka poolkristalli ja kristalli. Nõukogude võimule polnud aga luksust vaja, töörahvale orienteeritud ühiskond vajas suures koguses odavat kaupa. 1941. aastal algul sai töötajate ringküsitluse tulemusena ettevõte uue nime Tarbeklaas. Kunstiteadlane Anne Ruussaar jutustab ajakirja 60+ jaanuarinumbris meie tarbe klaasi loo.

Kuulmislangus on omamoodi „nähtamatu” mure, sest see ei paista ju tingimata välja.

„Ligi pooled Eestis elavad üle 65aastased inimesed kannatavad kuulmislanguse käes. Kuulmislangus mõjutab suurel määral inimese igapäevaelu, ometi ei julgeta sellest isegi pereringis rääkida. Kuulmislangus on omamoodi „nähtamatu” mure, sest see ei paista ju tingimata välja,” ütleb arst-audioloog Pääsu Teder. Portaali www.vaegkuuljad.ee andmetel elab Eestis hinnanguliselt ehk mitteametlikult kuni 200 000 kuulmislangusega inimest. Kuulmislanguse diagnoosi on saanud kümne aasta jooksul 96 363 inimest. Kuuldeaparaadi on saanud viie aasta jooksul umbes 24 500 inimest. Kuulmispuue on määratud 2189 inimesele. Keskmiselt üks inimene kuuest kannatab kuulmislanguse all, kuid 80 protsenti inimestest ei võta siiski midagi ette, märgib ajakirja 60+ detsembrinumbris kuulmiskeskuse Audiale kõrvaarst Carina Truuverk.

Sauna ehitamiseks tuleb leida koht, kus ühendus selle ja tolle ilma vahel on hästi tugev. Saun lõpetab taluhoovi, sealt edasi algab midagi muud, see oli üleminek ehk värav, saun püha paigana alati lõpetas midagi: suure töö ja töönädala, haigused, aastaajad, elukaare eri osad. Pärast seda algab midagi uut. Sellest, miks on saun eestlasele oluline, saunatraditsioonidest ja -uskumustest ennevanasti ja nüüd, kuidas saun inimest aitab ja ravib, kuidas, millest ja millal vihtasid teha ja et on olemas poja ja tütre tegemise saun, räägib ajakirja 60+ jõulueelses numbris Mooska suitsusaunatalu perenaine Eda Veeroja.

Detsembrikuus jätkab 60+ ringreisi Sõrve säärel, mis on vägevate võluallikate poolsaar, kus lookleb ainulaadne kruusatee. Mida sealkandis veel uudistama minna ja kus keha kinnitada, saab teada värskest 60+ detsembrinumbrist.

„Kes see inimene nüüd oligi?” mõtled sa arvutisse minnes ja otsingumootorisse sõna toksides. Või vajab ristsõnas mõni keemiline element meenutamist. Esimesena annab vastuse Vikipeedia. Et aga täpselt samamoodi võiks internetist info otsija olla nende samade internetientsüklopeedia artiklite autor, tuleb paljudele üllatusena. „Sageli arvatakse, et Vikipeedia artikleid kirjutab toimetus või Wikimedia Eesti töötajad. Kui kuuldakse, et kõik võivad kirjutada, ollakse väga üllatunud,” sõnab MTÜ Wikimedia

MTÜ Wikimedia Eesti hariduskoostöö projektijuht Pille Priks ja tutvustab, kuidas Vikipeedia artikleid üldse luua saab ja kuidas seeniorgi võiks vikipedistiks saada.

Kuna väikesed lapsed näevad seda karvast meest vaid korra aastas või hoopiski esimest korda, peab jõulumees käituma tagasihoidlikult. Ei tohi lapsi ära hirmutada!

„Jõuluvana on vana mees, ta on suur ja kõhukas ja soliidne. Ta ei vigise ega prigise. Ta ei tule kodudesse tiritamme tegema ega trummi lööma – jõuluvana toob kingitusi! Ja kuna väikesed lapsed näevad seda karvast meest vaid korra aastas või hoopiski esimest korda, peab jõulumees käituma tagasihoidlikult. Ei tohi lapsi ära hirmutada!“ räägib 60+ detsembrinumbris Jaak, kes on jõulumehe ametit pidanud üle viieteistkümne aasta.

Meditsiiniteaduste doktori Rando Porosk ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer tutvustavad 60+ lugejale maailma igast regioonist mitme riigi toitumisjuhiseid ja kirjutavad, kuidas Aasia ja Okeaania riigid aitavad hoida rahva tervist.

Ajakirja 60+ detsembrinumbris jätkavad professor Mihkel Zilmer ja Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi sarja hädavajalikest vitamiinidest. Seekord tuleb juttu B3-vitamiinist.

Aeg on taas niikaugel, et aasta hakkab otsa saama. Sirje Rekkor jagab detsembrinumbris nostalgiliste jõuluroogade retsepte.

60+ ajakirjast ei puudu ka kolumn. Lahendamist ootab loomulikult ka suur ristsõna.