Koroona läbipõdemine võib põhjustada juuste väljalangemist
Iga nädalaga suureneb inimeste hulk, kellel on probleem juuste väljalangemisega mõni aeg pärast Covid-19 läbipõdemist. Kuidas juuste normaalne tihedus taastada? Nõu annab staažikas juuksur, salongi Võlumaa juhataja Marika Liik.
Juuste väljalangemise põhjused võivad olla seotud mistahes tervislike probleemidega. Juuksed võivad hakata välja langema pärast sünnitust või hormonaalsetel põhjustel, näiteks kilpnäärmehaiguse korral. Ent väidetavalt just Covidist põhjustatud juuste väljalangemisel pole arvatavasti tegemist mitte läbipõdemise enda, vaid sellest tekkinud stressi mõjuga kogu organismile, sealhulgas juustele.
Nimelt mõjutab organismi üldine seisund ka juuste tervist, millest üks sagedasemaid põhjuseid on stress. Ameerika Ühendriikide riikliku rahvatervise haiguste tõrje ja ennetamise keskuse CDC andmetel on suurenenud stress üks Covidi tagajärgedest.
Kuna koroonaviiruse läbipõdemisest tingitud juuste väljalangemist ei kinnita ükski teadusartikkel, on probleem suure tõenäosusega tingitud just füüsilisest ja vaimsest stressist.
Koroonast põhjustatud juuste väljalangemine võib alata mitu kuud pärast viiruse läbipõdemist. Covid-19 põhjustab kehas suurt stressi, mistõttu ei jõua toitained juusteni ja need hakkavad välja langema, sest viiruse põhjustatud stress paneb organismi olukorda, kus keha toitainete jaotuses jäävad juuksed viimasele kohale.
Stressi tõttu võib korraga kuni 70 protsenti juustest minna juuste kasvutsüklis väljalangemise faasi. Kõige sagedasem juuste väljalangemise vorm on telogen effluvium, täheldatakse üldist juuste hõrenemist stressi tagajärjel. Selleks võib olla äge viirusinfektsioon, bakteriaalne põletik või depressioon. Samuti võib juuste väljalangemine olla tingitud ravimitest või nahahaigustest (psoriaas, seborroiline ekseem).
Väljalangemine võib olla ka pärilik. Naistel on sageli juuste väljalangemise põhjus rauavaegus. Ka räni ja vask on juuste hea tervise jaoks olulised.
Miks Covid-19 põhjustab juuste väljalangemist?
"Tuleb eristada juuste sesoonsest väljalangemist ja juuksekarva loomulikku regeneratsiooni, mil tsükli lõpufaasis langeb juuksekarv välja. Ühe juuksekarva keskmine eluiga on enamasti kuni kuus aastat. Juukse kasvu piiril ja meelekohtades pisut lühem – umbes kaks aastat. Üks juuksejuur suudab kasvatada uue karva umbes 20 korda. Nendest arvudest lähtuvalt võib öelda, et mingist vanusest alates on täiesti loomulik, et juukseid jääb peas veidi vähemaks," nendib juuksur.
"Kunagi ei sünni ükski laps siia ilma nii, et kõik juuksed on kohe peas. Seetõttu ongi meil korraga väljalangemisfaasis ainult osa juukseid. Juuksekasvu piir kujuneb välja kõige hiljem."
"Kui nüüd mõelda Covidi ja juuste väljalangemise peale, siis kindlasti kurnab iga haigus ja sellega kaasnev stress organismi, mistõttu saavad juuksejuured vähem toitaineid. Selle tagajärjel võib saada häiritud regeneratsiooni tsükkel ja tulemuseks on suurenenud väljalangemine," arutleb ta.
Väljalangemiste korral tuleb turgutada juukseid sees- ja välispidiselt. Tihti reageerivad juuksed stressiperioodile väikese viitega, mitte kohe haiguse ajal. Seespidise turgutuse osas annab head nõu apteeker.
Välispidise turgutuses ehk juuksehooldustoodete osas tuleb tavapäraste toodete kõrval kasutusse võtta väljalangemist pidurdavad ja kasvu soodustavad tooted. Enamasti ei tohi probleemi lahendamisele kaasa aitavat šampooni kasutada iga päev. See peaks olema kombineeritud mõne niisutava toitva šampooniga.
Šampoone peaks kasutama vaheldumisi, eriti kui olete igapäevane peapesija. Üle kolme korra nädalas ei peaks kasutama šampooni, mis on mõeldud probleemi lahendamiseks.
Kindlasti tuleb kasutada juuksetüübile sobivaid maske ja palsameid, sest haiguse ja stressi tagajärjel võivad juuksed muutuda hapraks. Pärast maski peab kasutama palsamit. Maski toidab juuksekarva seestpoolt ja palsam silub soomused kinni. Nii jäävad maskist saadud toitvad niisutavad ained juuksesse pidama.
