Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Ülevalt naaber uputab: kes kahju kinni maksab?

Veeavarii peamine põhjus on lekkivad torustikud Neile järgnevad inimlikud eksimused - näiteks jäetakse vannivesi jooksma ja minnakse korraks koeraga õue jalutama. FOTO: Shutterstock

Korteriomanikud on üha enam oma õigustest ja kohustustest teadlikud. „Paraku ei pruugi see kokku minna seadusandja ja kohtute arvamusega,” nendib Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ juhatuse liige Andry Krass. Korteriomanikel puudub täna kindlustunne ja sageli pole abi loota ka kohtusaalist.

Sama mure puudutab laiemalt ka korteriühistuid. „Mõned pahatahtlikud korteriomanikud on karistamatult kahjustanud ühisvara, mõeldes välja kõikvõimalikke „geniaalseid” endale meelepäraseid lahendusi. Olen viimasel ajal paraku täheldanud seda, et kohus ei pea kaasomandi muutmisega seotud õigusvaidlustes korteriomanike kokkuleppe sõlmimist oluliseks ning annab õiguse hoopis omavoliliselt käitunud korteriomanikele,” nendib Andry Krass.

Enamasti peavad korteriomanike konfliktid lahendama siiski inimesed omavahel, abi saavad pakkuda kindlustusseltsid. Näiteks korrusmaja veeavarii korral. Veeavarii peamine põhjus on lekkivad torustikud. „Meie kindlustusstatistikast selgub, et ligi 80 protsenti kindlustuse Koduabi telefonile tulnud kõnedest on seotud torustikuga: ummistused, lekked naaberkorterist, purunenud torud või segisti. Kõnesid murelikelt koduomanikelt laekub liinile ka õhtuti pärast kella kümmet ja nädalavahetustel,” nendib Seesam Kindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

Kas ülevalt naaber maksab kahjutasu?

„Pöördun ajakirja 60+ poole abi saamiseks. Elan paneelmaja korteris. Minu üleval elav naaber tegi mulle materiaalset ja moraalset kahju, puurides oma korteriremondi käigus minu toa lae sisse augu. Kas seadus näeb ette, et ta kompenseerib mulle tehtud kahju,” kirjutab ajakirjale üks 83aastane vanaproua. „Sama naaber tekitas mulle ka kuus aastat tagasi probleeme, tema põhjustatud veeuputuse tõttu on minu köögilagi siiani pruunilaiguline. Ja ta pole isegi vabandanud. Kas Eesti Vabariigi seadus aitab või kaitseb mind kui kahjukannatajat? Sooviksin köögi lae ära remontida, kuid materjalid ja remondimees – mulle on see suur väljaminek.”

Seesam Kindlustuse tootejuht Dagmar Gilden räägib, et tekkinud olukord tuleks esimesel võimalusel kindlasti ära fikseerida, teha foto tekkinud kahjust. Kui proual vastavat kindlustust ei ole, peaks ta pöörduma ülemise naabri või korteriühistu poole,” soovitab kindlustusfirma tootejuht.

„Kui kahju on põhjustanud teie korteri kohal elav naaber, tuleb uurida, kas ehk temal on kodukindlustus koos vastutuskindlustusega. Igal juhul peab kahju põhjustanud pool kahju kandma, ükskõik, oli see siis ülemine naaber või korteriühistu. Kui naabri poole pöördumisest kasu ei ole, tuleks pöörduda maja haldaja poole. Kasuks tuleb kindlasti keegi noorem sugulane, kes aitaks asju ajada.”

Tagasi üles
Back