Vereringehäired põhjustavad nii ebamugavust kui ka eluohtlikke seisundeid

Vahel vajavad veenilaiendid ka kirugrilist sekkumist. FOTO: Caro / Andreas Teich

Inimese südame-veresoonkonna ülesandeks on varustada keharakke hapniku, toitainete, elektrolüütide ja hormoonidega. Mõnikord aga juhtub, et verevool teatud piirkondades väheneb ja tekivad vereringehäired.

Mis võivad olla nende põhjuseks ja kuidas sel juhul käituda, selgitab Südameapteegi proviisor Olesja Kuznetsova.

Olesja Kuznetsova FOTO: Erakogu

Kõige levinumad sümptomid, mis vereringehäiretele viitavad, on tuikav või kipitav valu jalgades, surinad jäsemetes, lihaskrambid, tuimus, nahavärvi muutus, külmad jäsemed ning erektiilne düsfunktsioon.

Vereringehäirete põhjusteks on nii geneetilised kui ka elustiiliga seotud tegurid. Näiteks mängivad vereringehäirete tekkel rolli suitsetamine, soola, transrasvade ja küllastunud rasva liigtarbimine ning vähene liikumine. Veresoontes tekitavad kahjustusi ka teatud tervisemured nagu rasvumine, diabeet ja südame-veresoonkonnahaigused. Seetõttu on oluline ravida mitte ainult sümptomeid, vaid põhjuseid.

Veresoonte lupjumisega kaasneb eluohtlike trombide oht

Veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos on haigus, mille puhul kolesterool, rasv ja kaltsium ladestuvad veresoonte seintes ning moodustuvad lubinaastud. Veresoonte seinad paksenevad ja jäigastuvad ning valendik aheneb või vahel sulgub täielikult. Ateroskleroosiga kaasneb tihtipeale oht trombide tekkeks.

Ravimata süvaveeni tromboosi puhul võib tromb puruneda ning hakata liikuma kehas ringi.

Verehüübed ehk trombid võivad tekkida nii arterites (ehk teel südamest elunditeni) kui ka veenides (ehk teel tagasi südame poole). Kõige sagedamini tekib süvaveeni tromboos jalas. Ravimata süvaveeni tromboosi puhul võib tromb puruneda ning hakata liikuma kehas ringi. Kui see siis kopsu jõuab, tekib eluohtlik seisund. Sümptomiteks on järsku tekkinud õhupuudus, valu rinnus, teadvuse kaotus või veri köhimisel ning sellises olukorras tuleb koheselt kutsuda kiirabi.

Verehüüve arterites võib põhjustada südameinfarkti või insulti. Mõlemad seisundid on eluohtlikud ning vajavad koheselt kiirabi sekkumist. Tromb võib tekkida ka alajäsemete arterites, põhjustades valu kõndimisel, tuimust, kipitustunnet, närvi- ja koekahjustust. Ravimata jätmisel võib tekkida gangreen ning halvimal juhul võib jalg vajada amputeerimist.

Ateroskleroosi ja tromboosi välja kujunemise oht on suurim üle 50-aastastel ravimata kõrgvererõhutõvega ja suitsetavatel inimestel, kes liiguvad vähe, tarbivad rasvarohket toitu ning on ülekaalulised. Tromboosi ärahoidmiseks on ülioluline olla kehaliselt aktiivne.

Venoosne tromboos võib tekkida ka pikkadel lennureisidel, mis kestavad üle kaheksa tunni ning inimene istub pikka aega sundasendis, mis põhjustab verevool aeglustumise südame suunas. Oluline on teha istudes jalaharjutusi ning kõndida vehekäigus võimalikult tihti. Apteegis on saadaval ka kompessioonpõlvikud ja sukkpüksid, mis aitavad vereringet korras hoida. Samuti leiab sealt mitmeid preparaate, mis toetavad südame ja veresoonte talitlust, korrigeerivad kolestreeroli taset ja parandavad aju vereringet. Vajadusel saab arst määrata trombide teket pärssivad ravimid.

Suhkruhaigus põhjustab probleeme ka südame-veresoonkonnale

Inimesed kipuvad arvama, et suhkruhaigus mõjutab vaid glükoosi sisaldust veres. Tegelikult võib suhkruhaigus tekitada probleeme ka vereringesüsteemis. Näiteks esineb diabeetikutel rohkem jalakrampe, mis võivad eriti tugevad olla sportimisel.

Kui suhkruhaigus jääb kompenseerimata võib haigel tüsistusena tekkida diabeetiline neuropaatia ehk närvide kahjustus, mis haarab peamiselt jalgades olevaid närve. Seetõttu väheneb diabeetikul jala tundlikkus ning vereringehäired on ise raske tuvastada. Diabeet avaldab kahjulikku toimet südame-veresoonkonnale ning on ateroskleroosi tekke riskifaktor.

Veenilaiendid on sage ja tüütu mure

Veenilaiendid on tingitud veeniklappide funktsiooni häiretest ning veeniseinte elastsuse vähenemisest. Tulemusena vere voolamine südame suunas häirub ning jalgades tekivad tursed, valu, krambid, sügelus, raskustunne.

Kroonilise veenipuudulikkuse tüsistusteks võivad olla haavandid, trombid ja verejooks. Veenilaiendite põhjuseks on ülekaal, sundasendid, beebipillide kasutamine, raskuste tõstmine, aga ka rasedus.

Apteegist saab abi vahenditest, mis hästi sobivad veenipuudulikkusest tingitud vaevuste ennetamiseks ja leevendamiseks. Nende hulgas on nii tablette ja kapsleid, kui ka nahale määritavaid geele.

Krooniliselt külmetavad jäsemed võivad viidata Raynaud’ tõvele

Raynaud’ tõbi põhjustab väikeste veresoonte ahenemist sõrmedes ja varvastes, mille tagajäjrel verevarustus aeglustub ning nahk muutub kahvatuks ja lillakaks. Lisaks sõrmede ja varvastele võib see mõjutada ka huuli, nina ja kõrvu. Raynaud' tõve sümptomid ilmnevad tavaliselt külmadel temperatuuridel või emotsionaalset stressi kogenud inimestel.

Tüüpilised põhjused miks Raynaud’ tõbi tekkida võib, on suitsetamine (kuna väikesed veresooned saavad kahjustatud), ateroskleroos, teatud ravimid ja autoimmuunhaigused nagu luupus või reumatoidartriit. Et vähendada Raynaud’ tõvega kaasnevaid sümptomeid peaks vältima kofeiini tarbimist, jätma maha suitsetamise, liikuma rohkem ning hoidma end soojas.

Üldised soovitused vereringehäirete ära hoidmiseks:

  • Säilitage tervisklik kehakaal
  • Ärge suitsetage
  • Olge füüsiliselt aktiivne, liikuge päevas vähemalt 30 minutit
  • Sööge köögivilju, täisteravilju ja kala, vältige transrasvu, liigset soola, alkoholi ja poolfabrikaate
  • Maandage stressi
Tagasi üles
Back