Väsinud südameklapp ja seeniori suhtesaladused
Vaata, millest kirjutab ajakirja 60+ aprillinumber

Heinz Valk on kahtlemata õnneliku saatusega ja uskumatult tegus inimene. Kunstnik, poliitik, vanavara koguja. Ikka Marikaga käsikäes, juba 41 aastat. FOTO: Peeter Langovits

Aprillikuu numbris jagavad oma elulusti ammutamise saladusi Heinz ja Marika Valk. „Meile on praegu õnnis aeg. Minu elus pole nii õnnelikku aega olnudki kui praegu,” tunnistab ajakirja 60+ lugejatele kunstiajaloolane ja Lihula muuseumi direktor Marika Valk. 

Ka Heinz Valk on kahtlemata õnneliku saatusega ja uskumatult tegus inimene. Kunstnik, poliitik, vanavarakoguja. Ainuüksi oma surematu lausega, mis 1988. aastal kõmises üle lauluväljaku, on Heinz Valk kirjutanud ennast Eesti rahva mällu.

Nad on elanud õnnelikus abielus üle 40 aasta. Seisnud kõrvuti nii „Eestimaa laulul” kui ka Balti ketis. „Ma pole mitte kunagi igavust tundnud. Muidugi on praegu raske aeg, eriti suurt puudust tunnen lastest ja lastelastest. Nii tahaksin neid silmast silma näha, aga ei saa ju. Lapsed ja lapselapsed on samuti keerulises olukorras. Peame olema kannatlikud. Oleme palju hullemaid aegu üle elanud,” mõtiskleb Marika.

Ta leiab praegu tegevust pisiasjades, millele varem üldse tähelepanu ei osanud pöörata. „Varem istusin autosse ja sõitsin kiiresti ühest kohast teise, paigad ja inimesed vihisesid mööda. Praegu, kui ei pea kuhugi täpselt kella peale minema või saan endale ise selle kellaaja määrata, naudin väga ilma ja inimeste vaatlemist. Elame Nõmmel, käime palju jalutamas,” kirjeldab Marika.

Meil on oma Nõmme jalutuskäigu rituaal. Olen kuulnud, et siinkandi inimesed nimetavad seda „Valgu ringiks”.

„Meil on oma Nõmme jalutuskäigu rituaal. Olen kuulnud, et siinkandi inimesed nimetavad seda „Valgu ringiks”,” avaldab ta ajakirja 60+ lugejatele.

Kunstiteadlane Anne Ruussaar kirjutab aprillikuu ajakirjas 60+ meie tervishoiu loo. Inimkond on läbi ajaloo püüelnud valutuma ja pikema eluea poole, samas kartnud tundmatuid taude ja ootamatuid traumasid. Vanas Egiptuses tegid preestrid keerukaid operatsioone juba tuhandeid aastaid tagasi.

Epideemiatest laastatud Euroopas panid koolitatud meedikud paljude sajandite vältel diagnoose peamiselt haige uuriininäitude põhjal ja ravisid aadrit lastes, kirurgiat aga peeti „labaseks ja veriseks käsitööks”, millega tegelemise õigus oli antud habemeajajate kutseühingutele. Inimeste tervisenäitajad hakkasid märgatavalt paranema alles paarsada aastat tagasi, tänu murrangule arstiteaduses – nakkushaiguste vastu hakati vaktsineerima, kasutusele võeti eetrinarkoos ja pandi alus teaduspõhisele farmakoloogiale.

Aprillikuu ajakirjas arutlevad psühholoogid, perelepitajad, arstid ja suhtespetsialistid selle üle, kust ja kuidas hingekaaslane leida ja miks on koos olla parem kui üksi? Millised on uue suhte eeldused, kuivõrd teistsugune on suhtedünaamika vanemas eas, kuidas leida uus partner ja kuidas suhte hoida, kommenteerivad 60+ aprillinumbris psühholoog ja perelepitaja Ingrid Tiido, Tampere Ülikooli dotsent Kirsi Lumme-Sandt, teledoktor Viktor Vassiljev, pereterapeut Siivi Hansen ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud-lektor Merle Varik.

Raadio Elmar on juba kuus aastat aidanud otse-eetris kaasa uute armuleekide lõkkele löömisele. Saatest „Õhus on armastust” on kujunenud fenomenaalne viis, kuis võimalik endale leida kodust lahkumata tore kaaslane. 60+ aprillinumbris räägivad Ants ja Merle, kuidas nad raadio kaudu teineteise leidsid.

Aprillikuus jätkab 60+ ringreisi Harjumaal. Seekord võtame vaatluse alla selle osa suurest, aga looduskaunist ja pärleid täis pikitud Harjumaast, kus asuvad muljetavaldavad majakad, õllespaa ja higisaun, vaade voodist kaunile joale, Põhja-Euroopa ainus terviklikult säilinud tsistertslaste klooster ning veealused varemed.

Räpina Aianduskooli õpetaja ja mullaviljakuse asjatundja Sirje Tooding pöörab 60+ veergudel tähelepanu aiamullale, kus hakkab peagi elu kihama. Ta nendib, et taimi kasvatada on lihtne, kui aiamuld on loodusest antud heade omadustega. „Enamikule taimedest sobivad parasniisked, hästi õhustatud ja huumusrikkad mullad. Kogenud aiapidaja teab, kuidas neid mulla omadusi säilitada ja parandada,” märgib Sirje Tooding. Kui on liiga liivased mullad, peab palju rohkem vaeva nägema ja leppima sellega, et hoolimata pingutustest ei kasva taimed nii lopsakad kui aednikul, kellel aias hea lõimisega kerged liivsavimullad. Kuidas kõige parem muld ise kokku segada ja mis on tänuväärne peenravaip, saab teada ajakirja 60+ värskest aprillinumbrist.

Südame- ja veresoonkonnahaigused, mille hulka kuuluvad ka südameklapirikked, on maailmas surmapõhjus number üks. Tartu Ülikooli Kliinikumi vanemarsti Toomas Hermlini sõnul peaksid kõik kesk- ja vanemaealised laskma oma südametegevust kontrollida, et võimalik haigus aegsasti tuvastada. Dr Toomas Hermlin opereerib 80aastaseid ja vanemaidki. See on kirurgia areng. Aga kateetrikaudseks raviks on ta võtnud patsiente ka vanuses üle 90 aasta. Mida inimene tunneb, kui südameklapp vajab väljavahetamist, kuidas see kateetrikaudne operatsioon täpselt välja näeb ja kas südameklappi saab oma eluviisidega ka poputada, saab lugeda ajakirja 60+ aprillinumbrist.

Raud on inimorganismis tähtis tegija, aga seda vaid hästi seotud kujul. Raud on väga vajalik ja samas kahjutu vaid siis, kui ta on kompleksis vastavate valkude ja ensüümidega. Miks rauavaegus kujuneb, kirjutavad 60+ aprillinumbris meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer.

Ajakirja 60+ värskes numbris kirjutavad arstiteadlane Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill tatrast kui taimse toidukraami seas inimorganismile bioväärtuslikkuse tipus olevast toiduainest ja teevad 60+ lugejale tatrapliine.

Huvi korral võib igaüks ise järele proovida, mitmendal katsel õnnestub täiuslik kooreta keedetud muna valmistada, kui eelnev kogemus puudub. Või siis keeta muna täpselt nõutud küpsusastmeni. Peakokad vaidlevad veel tänapäevalgi munade õige keetmisaja üle, kummutades seni klassikalises kulinaarias üldtuntud tõdesid. Kas muna keetmine on ikka imelihtne, küsib 60+ aprillinumbris Sirje Rekkor ja annab lugejale suure hulga huvitavaid retsepte igast ilmakaarest.

Liigesehaigusi on palju ja selle tagajärjed võivad olla tõsised, seetõttu tuleb haigustunnuste püsimisel minna arsti juurde, et teada saada täpne diagnoos ja õige ravi. Iga viies inimene maailmas haigestub liigesehaigusesse. Millist leevendust pakub liigesehädade korral apteek, kirjutab ajakirja 60+ aprillinumbris Südameapteegi proviisor Ave Niidu.

60+ ajakirjast ei puudu ka kolumn ja suur ristsõna. See ootab lahendama.

Mõnusaid mõtteid ajakirja 60+ seltsis!

Tagasi üles
Back