Unearst: Eesti meditsiinisüsteemil tuleb USAlt õppida raviüleste võtete rakendamist

Unearst Heisl Vaher.

FOTO: KRISTJAN TEEDEMA / PM/SCANPIX BALTICS

Eesti meditsiinisüsteem on jõudsalt arenenud – kasutusel on kõige uuem tehnoloogia, eriala arstid on rahvusvaheliselt hinnatud ning järjest on kasvanud erialade vaheline koostöö. Raviüleste võtete rakendamine aitaks aga muuta nii ennetus- kui ravivõimekuse kvaliteetsemaks ning jätkusuutlikumaks, selgitas Sakala Unekeskuse unearst Heisl Vaher.

Kui Euroopas on juba üha mõistetavam kõrva-nina-kurguarstide, kopsuarstide, neuroloogide ja psühhiaatrite koostöö, et ennetada, diagnoosida ja ka ravida võimalikke hingamis- ja unehäireid, siis USAs on juba ammu astutud veel samm edasi, et tagada tulemuslikumat ravi.

„Kuigi koostöö erialaarstide vahel toimib, siis jääb Eestis, aga ka Euroopas laialdasemalt, veel vajaka raviülestest võtetest – seda saab tagada vaid siis, kui arstid kas tegutsevad igapäevaselt koos või kui ühe eriala arstil on ka teadmised ja oskused seotud erialadest, et hinnata ennetus- ning ravitööks vajalikke riske ja lahendusi,“ selgitas Vaher.

Ta näitlikustas, et USAs on juba süvitsi juurdunud raviülesed võtted une- ja hambaravis. „USA hambaarstid on kursis unehäirete ennetuse ning raviga, sest unehäired on enamasti seotud kas hingamishäirega või näo-kolju- ja hambumuse arenguga – seetõttu on hambaarst tihti patsiendi jaoks esimene ja kõige sagedasem kontakt, kes saab kahtlustada hingamishäiret või selle riske unekvaliteedile ning suutervisele,“ sõnas unearst. 

USA hambaarstid on kursis unehäirete ennetuse ning raviga, sest unehäired on enamasti seotud kas hingamishäirega või näo-kolju- ja hambumuse arenguga.

Vaher tõi esile, et lapseeas märgatud ja ravitud ülemiste hingamisteede haigused ning hammaste ja lõualuude häired võimaldavad vältida uneaegseid hingamishäireid täiskasvanuna.

„Juhul kui norskamine ja hingamishäired on tekkinud täiskasvanul, siis on unearstil koostöös hambaravikliinikuga võimalik pakkuda erinevaid kaperavi lahendusi, milleni jõudmiseks tuleb esmalt lahendada hambaraviga seonduv – hambad peavad olema terved ja nende asend vajadusel korrigeeritud,” rõhutas Sakala Unekeskuse arst.

Lisaks hingamishäiretele nagu norskamine ja uneapnoe soodustab unehäirete väljakujunemist ka rida teisi probleeme: hammaste krigistamine, alalõualiigese haigusseisundid ja näo piirkonna valud. Nende häiretega peaks patsient esmalt pöörduma hambaarsti vastuvõtule, kus tehakse edasine raviplaan, mis hõlmab ka unearsti vastuvõttu ja unealaseid uuringuid.

Unearst tõi esile, et kuigi Eestis on ka varasemalt tehtud katseid raviüleste võtete rakendamiseks, siis esimesed käegakatsutavad tulemused on realiseerunud sel aastal, mil nii suutervise kui ka unehäirete ennetuse- ja raviga tegutsetakse üheskoos hambaarstidega.

„Pikalt kasutati Eestis uneraviks vaid CPAP ravi, mis aitab tagada patsiendile piisava hapnikuga varustatuse terve öö vältel – samas aga võis jääda tähelepanuta patsiendi lõualuu- ja hammaste asend ning tervis, millest tegelikkuses hingamishäire välja oli kasvanud. Lisaks ei sobi CPAP ravi kõikidele patsientide, mis tähendab sageli, et ravist loobutakse ning seetõttu hingamishäired ainult süvenevad,“ tõi Vaher esile.

Unearst lisas, et USA eeskujul on raviülese võttena nüüd Eestiski kasutusel kaperavi, kus hambaarstid ja unearstid teevad tihedalt koostööd: ükskõik millise arsti juurde patsient esimesega pöördub, suudame juba kindlaks teha, kas on vaja kaasata ka teise eriala arst.

„Üheskoos viiakse läbi nii une- ja hingamisuuring kui ka vajadusel hambaravi, et pakkuda patsiendile sobivat ja toimivat unekapet, mis fikseerib hammaste ja lõualuu asendi terveks ööks, tagades sellega, et patsient ei kannataks hapnikupuuduse all. Kui on tagatud stabiilne hingamine, siis väheneb ka unehäirete võimalus,“ selgitas Sakala Unekeskuse unearst.

Tagasi üles