Esimesed puukentsefaliidi juhtumid on juba registreeritud

Puuk.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Eesti on puukentsefaliidi leviku poolest üks kõrgeima riskiga piirkondi Euroopas. Kuigi lumi on äsja läinud, on meil juba sel aastal mitu puukentsefaliidi juhtumit.

Tegemist on väga tõsise haigusega, millest küll enamasti paraneb, ent haiguse tagajärjel võivad tekkida rasked tüsistused. Puukentsefaliidi riskirühmadesse kuuluvad just maapiirkondade elanikud, metsanduses ja põllumajanduses töötavad inimesed, jahimehed ja teised, kes veedavad kas ametist või elustiilist tulenevalt rohkem aega looduses.

Benu apteegi proviisor Margot Lehari kinnitab, et kuigi on määratletud kõrgema riskiga grupid, siis puugihammustus ei hüüa tulles ja ohvriks võib jääda igaüks, olgu noor või vana.

“Puugiga kokkupuute oht ei varitse meid vaid metsas käies, vaid puugiga võime kokku põrkuda ka keset linna pargis või hästi hooldatud koduaia murul. Kuna elame kõrge riskiga maal, siis võime puuke looduses kohata peaaegu kõikjal,” räägib Lehari ja lisab, et puugid on kõige aktiivsed perioodil, mil õhutemperatuur on 5-7˚C. See tähendab, et suurim oht puugiga kokkupuuteks on enamjaolt aprillist oktoobri-novembrini.

Enim haigusjuhte esineb Saaremaal, Hiiumaal, Läänemaal, Ida- ja Lääne- Virumaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid puukentsefaliidi ohupiirkonnaks loetakse kogu Eestit.

Millised on puukentsefaliidi sümptomid?

Apteekri sõnul ei ole võimalik puukentsefaliidi eest kaitset saada ennast pidevalt kontrollides ja pärast puugihammustust puugi kiire eemaldamisega. “Puukentsefaliit on haigus, mis levib viirust kandvate pumptomid nagu teadvushäired, krambid või halvatus,” lisab proviisor. 

Paljudele patsientidele jäävad haigusest kauakestvad või lausa jäädavad kesknärvisüsteemi häired, nagu mäluhäired, kuulmispuue, jäsemete halvatus või lihasnõrkus. Antibiootikumidest puukentsefaliidi korral abi ei ole ja ravi saab olla ainult sümptomaatiline ehk vaevusi leevendav.

“Küll aga on puukentsefaliidi vastu võimalik end vaktsineerida ja sel moel karmi haigust ennetada. Eestis, kui kõrge nakatumisriskiga piirkonnas, on see kindlasti kõigile soovitatav, kindlasti ka lastele,” rõhutab Lehari ning tõdeb, et vaktsineerimiseks ei ole kunagi hilja, kuna see on tõhusaim viis haiguse ennetamiseks. Sel kevadel on selle kättesaadavust laiendatud ka apteekidesse. Apteegis vaktsineerimise kohta leiab rohkem​infot www.vaktsineeriapteegis.ee.


Tagasi üles