ITK alustas uut tüüpi ravi kaugelearenenud eesnäärmevähi patsientidele

Eestis haigestub vähiregistri andmetel igal aastal eesnäärmevähki üle tuhande mehe. Foto: SCANPIX

Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) alustas neljapäeval Eestis esimesena kaasaegsel teragnostika printsiibil baseeruvat uut tüüpi ravi kaugelearenenud eesnäärmevähi patsientidele.

ITK alustas eesnäärme kaugelearenenud vähkkasvaja ravi radioaktiivse preparaadiga Luteetsium-177-ga märgistatud prostata-spetsiifiline membraaniantigeen, mis koguneb kasvajarakkudesse kogu kehas ja tänu millele on võimalik ravida ka väga ulatusliku levikuga vähkkasvajat, teatas haigla pressiesindaja BNS-ile. Sama meetodit kasutatakse Põhjamaades veel vaid Soomes.

Esimest isotoopravi protseduuri 177Lu-PSMA-ga oli neljapäeval ITK-s kohapeal nõustamas ja toetamas nukleaarmeditisiini professor Kalevi Kairemo Helsingist.

"Ravi planeerimise käigus tuleb kindlaks teha, kas kasvajarakud on võimelised koguma PSMA-d, mida saadakse teada 18F-PSMA PET/KT uuringu käigus. Antud uuringutega alustati ITK-s lõppeva aasta jaanuaris," ütles ITK nukleaarmeditsiinikeskuse juhataja Anne Poksi.

ITK-s tegeleb eesnäärmevähi raviga multidistsiplinaarne meeskond, kuhu kuuluvad uroloogid, onkoloogid, patoloogid, radioloogid ning nukleaarmeditsiini- ja kiiritusravi arstid.

177Lu-PSMA ravist on eriti suur abi patsientidele, kellel esineb haiguse progressioon vaatamata pidevale hormoon- ja keemiaravile või kes keemiaravi enam ei talu selle kõrvaltoimete tõttu.

177Lu-PSMA ravim manustatakse veeni, patsient pääseb haiglast koju ravijärgsel päeval. Ravi korduste arv ning sagedus on individuaalne, see sõltub patsiendi seisundist ning ravi efektiivsusest. Harilikult korratakse 177Lu-PSMA ravi 2-6 korda 4-6 nädalaste intervallidega.

ITK-s tegeleb eesnäärmevähi raviga multidistsiplinaarne meeskond, kuhu kuuluvad uroloogid, onkoloogid, patoloogid, radioloogid ning nukleaarmeditsiini- ja kiiritusravi arstid.

Eestis haigestub vähiregistri andmetel igal aastal eesnäärmevähki üle tuhande mehe. Enamusel neist avastatakse haigus enne, kui see on jõudnud levida eesnäärmest kaugemale ning suure tõenäosusega õnnestub sellistel patsientidel raviga terveneda.

Seevastu kaugele levinud eesnäärmevähki täielikult välja ravida pole võimalik, mistõttu oma ülejäänud elu vältel kasutatakse haiguse kontrolli all hoidmiseks erinevaid raviviise.

Kaugele levinud eesnäärmevähk annab tavaliselt siirdeid luudesse ja lümfisõlmedesse, harvem kopsu, maksa ja teistesse organitesse, mistõttu rakendatakse sageli hormoonravi ja keemiaravi.

Kui kaugsiirdeid on vähe, võidakse lisaks kasutada välist kiiritusravi. Luusiirete korral kasutatakse ühe ravimeetodina ka radioaktiivseid preparaate, mis osaledes luu ainevahetuses, liiguvad kasvajarakkude vahetusse lähedusse ja suudavad nende kasvu pidurdada või lausa surmata.

Pehmetesse kudedesse - lümfisõlmedesse, maksa, kopsudesse - levinud eesnäärmekasvajate raviks aga siiani radioaktiivset raviainet olemas ei olnud.