/nginx/o/2018/02/08/7557215t1h3bb6.jpg)
Ajakirja 60+ veebruarikuu numbris vastab Tallinna Tehnikaülikooli lektor ja doktorant Tarmo Koppel, kas magnettormid, mille kaela peavalu, jõuetus, depressioonid ja muud hädad tihti aetakse, on tegelikult ka olemas?
Magnettormid ja sinimustvalge pidusöök
8. veebruar 2018, 17:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis need on? Kes neid uurib ja miks? Kas ja kuidas see inimest või isegi tehnikat mõjutab? Mida saab magnettorme tundev inimene ette võtta ja miks nüüd ei saa magnettormi päevi ette ennustada, nõukogude ajal küll sai.
Müra väsitab vaimu ja nüristab kuulmist. Mida tähendab müra psühholoogilises mõttes, kuidas see takistab informatsiooni levikut ja milliseid tõsiseid häireid võib müra pikaajalisel püsimisel inimese füsioloogilises ja vaimses tervises tekitada, kirjutab ajakirja 60+ veebruarinumbris psühholoog Toivo Niiberg.
Kui lähedane sai dementsusdiagnoosi, kuidas siis edasi toimetada? Kuidas dementsust diagnoositakse? Kas inimese olemus muutub pärast dementsusdiagnoosi saamist, millised tema iseloomuomadused võimenduvad? Kuidas dementse inimesega suhelda? Nõuandeid inimesele, kelle lähedane on dementne, jagab värskes 60+ numbris Diakooniahaigla dementsusega patsientide osakonna juhataja Hanna-Stiina Heinmets.
Looma ülesöötmine ja temaga vähene liikumine pole mitte ainult seeniorist loomaomaniku probleem. Mida peavad loomaarstid lemmilooma eest hoolitsemise puhul kõige suuremaks mureks, räägib värskes 60+ veebruarinumbris loomaarst ja koertekoolitaja Anu Poopuu.
Stockhomis elav Aadu Männik, kes omal ajal väga palju sportis ja kelle vasakus põlves puudub sisemine menisk, võttis ette katse, et proovida, kas kapsaleht vaigistab põlvevalu. Tema kinnitusel on Rootsis rahvaravi traditsioonid täiesti unustatud – liigesevalude korral eelistatakse tablette krõbistada ja valutavale kohale salve määrida, põhjendab Stockhomis elav Aadu Männik, miks ta kapsalehekuuri ette võttis. Ajakirja 60+ veebruarinumbris jagab Aadu oma kogemusi, kommenteerivad Ida-Tallinna Keskhaigla ortopeed Vahur Metsna, Eesti Massaaži- ja Teraapiakooli direktor Martin Ilves ja Tervisekeskuse Fysioviis füsioterapeut Taavi Metsma.
60+ võtab taas luubi alla sellest aastast muutunud pensionäride ja töötavate pensionäride tulumaksustamise teema. Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna juht Kati Kümnik vastab 60+ lugejate esitatud küsimusetele, kus muuhulgas saab teada, kas Bingo lotot mängida armastav pensionär peab nüüd oma aastasissetulekut Oskar Lutsu „Tagahoovist” tuntud tegelase hiromant Pastelli moodi ennustama. Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva vastab küsimusele, kas valitsuse kavatseb pensionide tulumaksustamise ümber vaadata ja teha muudatused, et õiglus võidule pääseks.
Jogurt täidab kõhtu, kustutab janu, on hea seedekulgla tervisele ning aitab nii sees- kui ka välispidiselt naha eest hoolitseda. Arstiteadlane professor Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill kirjutavad veebruarikuu ajakirjas 60+, kes avastas jogurti valmistamise saladuse, mida jogurti bakterijuuretis sisaldab, milised vajalikud toitained jogurtis on ja millist jogurtit tasub eelistada.
Tehis on nüüdisaja kultus. Näiteks tehissuhted ehk niinimetatud sotsiaalmeedia. Ka söögilaual on tehisühendid. Sissesöödud tehisühend pole ainevahetusele vajalik, tekitades tasapisi probleeme. Nende avaldumise aeg ja mõju sõltuvad kasutushulgast, tarbimise sagedusest ja kestusest. Alates veebruarikuust tutvustavad Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia doktorant Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinidoktor ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer ajakirjas 60+ erinevaid tehismagustajaid. Seekord tuleb juttu aspartaamist.
Mida võisid süüa veebruarikuu 24. päeval 100 aastat tagasi meie austatud esivanemad? Ilmselt olenes see paigast, kus elati. Linna- ja maakodu laual polnud ehk päris samad toidud. Samuti olenes see kindlasti pere tengelpunga suurusest. Köögikülje autor Sirje Rekkor arutleb, mis on saja aasta jooksul meie toidulaual muutunud ja mis samaks jäänud. Muidugi ei puudu ka sinimustvalge pidusöögi retseptid.
Tea Raidsalu jagab nippe talviste tegevuste hõlbustamiseks.
Ajakirjas 60+ on ka kolumn ja suur ristsõna.
