Kuidas muutuvas maailmas paremini toime tulla?

Foto: Panther Media/Scanpix

Milliseid nõudeid elu meile esitab? Tahame seda või mitte, kuid tuleb kohaneda sellega, mis meid parajasti ümbritseb.

Kunagi oli aeg, kui praegused seeniorid olid need, kes elu suurel määral ise kujundasid ja ümberringi olevad asjad ise lõid. Elu liigub omasoodu, meid järele ei oota ja kord ühes, kord teises valdkonnas seisame silmitsi uuenduste ja lahendustega, mis ei ole enam meie loodud. Mõnest on isegi raske aru saada.

Oleme ühe põlvkonna raames saanud tuttavaks arvutiga, nutitelefoniga ja nende rakendustega, mobiilside ja internetiühendusega, netipangandusega ja paberivaba digiasjaajamisega, targa kodu lahendustega, iseteenindusega toidupoes ja lennujaamas. Targad masinad ja programmid on paljudes valdkondades juba inimesi asendamas. Kui näiteks mingi arvutisüsteem «meiega suheldes» palub alla laadida rakenduse uuenduse, muidu ta (see) ise ei saa enam jätkuvalt oma funktsiooni ajakohasel tasemel täita ehk funktsionaalne olla, siis enamikul juhtudel ei ole vist mõtet sellest internetile kurta, sest seal ei ole kedagi, kes ära kuulab ja meid mõistab.

Kui vanaproua hakkas talle kingitud arvutis Skype’i teel suhtlema, hakkas see masin uuenduste allalaadimist nõudma. Naine palus lapselast, et see «nendega seal arvutis suhtleks», pidades silmas sealpool ekraani olevaid inimesi, et nad oleksid vanemaealise inimese suhtes mõistvamad ega esitaks arvutiekraani kaudu keerulisi küsimusi, mis ajavad vanainimese segadusse ja millele ei oska vastata.

Teine näide. Vanaema luges lapselapsele raamatut. Lapselaps tahtis kiiremini teada, mis edasi sai ning vedas näpuga mööda raamatulehekülge nagu tahvelarvutis «lehekülge keerates» ja oli üllatunud, et paberleht ei liikunudki talle teadaoleval ja arusaadaval moel.

Mõnes eluvaldkonnas liiguvad uuendused aeglasemalt kui teises. Teatud aja jooksul on need lausa märkamatud ja vanad head tuttavad alternatiivid eksisteerivad uutega paralleelselt. Nii võib tunduda, et see on omamoodi turvatsoon, kus me saame end ühes või teises osas veel näiliselt turvaliselt ja kohanenult tunda ning seetõttu rahulikud olla.

Näiteks jõuavad uudised meieni hoopis teisel moel kui vanasti. Televisioon edastab paljuski vaid mõne peamise uudise. Vanasti saime värskemaid uudiseid lugeda vaid paberajalehest, tänapäeval on uudised kolinud internetti ja paberväljaanded on pidanud muutuma rohkem eelmise päeva uudiste analüüsijateks. Teisalt pole ajalehed kuhugi kadunud ja informeerimise funktsioon, küll mitte nii kiire, on neil endiselt olemas.

Üks seenior kurtis: «Ma ei ole viimasel ajal enam mind huvitavaid uudiseid kätte saanud. Ühelt poolt tunnen, et mõned sündmused ärritavad mind, teised aga jätavad ükskõikseks. Tahaks uudist lugedes selle kohta ka mingit head kommentaari saada, mis rahustab ja mõtlema paneb.»

Vajaliku ja ammendava info leidmiseks ei pääse enam otsingusõnadeta internetis ja veebilehtede külastusest, asukoha leidmisel vajame navigatsiooniprogrammi. Aga saame siiski endiselt ka vanal heal moel infoletist abi paluda, teenindusse helistada, paberil olevat maakaarti kasutada.

Me ei pea kööginõusid pesema ökorežiimiga nõudepesumasinas, saame ka kraanikausis nõud puhtaks. Komboahju grillfunktsiooni häälestamine ja programmeerimine võib alguses keeruline tunduda, kuid meid aitab vana hea katse ja eksituse meetod.

Üks köögis toimetada armastav perenaine sai juubelikingituseks uue seadistatud köögipliidi. Sellega kohanemine osutus talle alguses raskeks proovikiviks. Harjumuspärased liigutused enam ei toiminud ja ta pidi tehnika töörežiime meeles pidama. Korraks mõtles suure pere ema, et palub vana ja harjumuspärase pliidi tagasi tuua. Laste kogu südamest tehtud üllatus oli saanud lõppkokkuvõttes suureks ja talumatuks katsumuseks.

Ära ole vanas kinni!

Tunneme survet, kui ümbritseva eluga kaasnevad uued asjad, kord siin, kord seal meie vanusele ja harjumustele koputavad, öeldes – tule kaasa, ole minuga, ole noortepärane, arvesta nõuetega, ära lange välja!

Kohanemise eeldus on tahe, aeg ja mõtestamine. Ei ole keeruline omal käel kujundatud keskkonnas end mugavalt tunda. Palju raskem on päevast päeva pingutada, et teiste kujundatud keskkonnaga harjuda ja selles elada.

Mida selleks tuleb teha? Enamasti on õppimiseks ja kohanemiseks vaja tahet, aega ja mõtestamise võimet. Aega on vanemal inimesel tegelikult rohkem kui noortel ning elu mõtestamise kogemus on seenioril samuti suurem kui enamikul noortest inimestest. Jääb vaid tahte või soovi olemasolu – miks siis mitte proovida veel kord elu järjekordse uuendusega silmitsi seista ja sellega kohaneda?

Loe teemast pikemalt ajakirja 60+ jaanuarikuu numbrist!