Stella Thomson jätkab oma mälestustega Pärnu aastatest: “Minagi, koolituseta ja ettevalmistuseta, katsetasin naiivses eneseusus noorsootööd ühe vanema klassi tüdrukuterühmaga. Nad kõik olid minust vaid paar aastat nooremad, kuid tunnustasid mind ning valmistasime koos ette ühe advendihommiku peo, mis kujunes hiljem Pärnu kooli traditsiooniks.
Tellijale
Pastoriproua meenutused Pärnust 2.
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need advendipeod pimedatel detsembrihommikutel kuuluvad samuti mu armsaimate mälestuste hulka. Peo eelõhtul kaunistati saal kuuseokste ja hiiglasliku advendipärjaga. Ka trepikäsipuu ümber oli põimitud okstest vanik ja kaunistatud küünaldega. Esimesel advendipühal olid lapsevanemad ja õpetajad kutsutud kohale poole kaheksaks varahommikul, kui meie põhjapoolsetel laiuskraadidel oli veel täiesti pime. Ainult üksikud küünlad helendasid pimeduses.