Juust teeb kõik toidud heaks

FOTO: shutterstock.com

On üldtuntud tõde, et juust on kasulik toiduaine. See meie igapäevane toiduaine on täisväärtusliku valgu ja asendamatute aminohapete allikas, lisaks sisaldab see rohkesti A-, ja D- ning B-rühma vitamiine ning on hea fosfori ja kaltsiumi allikas.

Juustu teame kui piimatoodet, kuid mitte kõigile pole teada, et juustu tehakse piima kõrval ka lõssist, koorest, vadakukoorest, petist või nende toorainete erinevalt kombineeritud segudest. Peamiselt valmistatakse juustu küll lehmapiimast, aga eriti viimastel aastatel on tuntust kogunud ja poolehoidjaid võitnud lamba- või kitsepiimast, aga ka nende segust valmistatud juustud.

Teada on, et ühe kilogrammi juustu valmistamiseks kulub umbes 11 kg piima. Lähtuvalt sellest, millist toorainet ja valmistusviisi juustu valmistamiseks kasutatakse, pakuvad juustutootjad tohutul hulgal erinevaid juustusorte. Valikus on nii eriti kõvad, kõvad, poolkõvad, poolpehmed kui pehmed juustud. Kõvasid juuste, näiteks Paremsani, Emmentali, Cheddar’i ja Edam’i juuste valmistatakse põhiliselt piimast, millele lisatakse piimhappebaktereid ja laapi. Piimhappebakterid, töötlemisviis, laagerdamine ja ladustamine annavad igale juustule talle omase maitse, konsistentsi ja aroomi. Nende juustude kasutusvõimalused toiduvalmistamisel on väga laiad.

Pehmed juustud võivad olla poolpehmed või päris kooretaolised. Neid kasutatakse sageli valmiskujul magustoitudeks. Pehmed juustud sisaldavad sageli valge- või sinihallitusbakterite kultuure.

Veel näeme kaupluseriiulitel suures valikus erinevaid sulatatud juuste, mida valmistatakse erinevatest, tavaliselt kõvadest juustudest, sulatades need ühtlaseks massiks. Neid kasutatakse toidu valmistamisel peamiselt täidisena, kastmete ja suppide maitsestamisel ning võileivamäärde või -kattena.

Viimastel aastatel on üha enam populaarsust kogunud toorjuustud, kindlasti suuresti tänu meie suurepäraste retseptimeistrite Lia Virkuse ja Angelika Kangi populaarsetele koogiretseptidele. Ka neid pehmeid ja suhteliselt veerikkaid juuste valmistatakse piimast või koorest piimhappebakterite abil, kuid nende kalgendamisprotsess on suhteliselt lihtne ja kiire ning pikka järelvalmimisperioodi ehk laagerdumist need juustud ei vaja.

Seega, kaupluses juustuleti juures võib silme eest päris kirjuks minna. Valiku teeb lihtsamaks, kui teame juustu valides, milleks seda kasutada soovime.

Laseme juustul hea maitsta!

Paar viimast aastakümmet on toitumisasjatundjad rääkinud nagu ühest suust, et rasvarikaste toiduainete, ka juustu söömine on paha-paha, põhjustab südamehaigusi ja lugematul hulgal muid tervisehädasid. Tänaseks on need seisukohad paljude teadlaste poolt ümber lükatud. Nina Teicholz põhjendab oma üheksa aastat kestnud toitumisuuringu põhjal kirjutatud väga mahukas ja sisukas raamatus „Suur rasvane üllatus. Miks kuuluvad või, liha, juust tervisliku toitumise juurde” väga veenvalt, miks on hirm rasvarikaste toiduainete söömise ees põhjendamatu. Nii et laseme aga juustul julgesti hea maitsta! Küsimus on vaid kogustes, sest mitte midagi liiga palju head pole enam hea.

Olen paljusid kuulnud ütlevat, et juust muudab kõik toidud heaks. Tõepoolest, toidu valmistamisel on juustu kasutamise võimalusi lõpmata palju.

Tagasi üles