Dementsuse diagnoos võib tuua kaasa krõbedama hinna

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Narva-Jõesuu hooldekodu juhataja Ülar Uusküla näitab, et maakonna kõige uuemas dementsete osakonnas on funktsionaalsed nii voodi kui öökapp, mille saab veeretada sängi juurde. Öökapist saab välja tõmmata laua, mille kallet on võimalik tegevuse kohaselt muuta.

FOTO: Matti Kämärä/Põhjarannik

Ida-Virumaal on 18 üldhooldekodu, kuid vaid üksikutes on dementsetele eraldi osakond. Ülejäänute seas on neid, kes keelduvad tülikatest elanikest, võtavad neid ainult lamavana või püüavad teiste klientide sekka sobitada ka selliseid, kel jalad all, kuid mõistus kadunud.

Alutaguse hoolekeskus jõukas Mäetaguse vallas ehitati viie aasta eest Skandinaavia hooldusasutuste eeskujul. Seetõttu oli sinna algusest peale ette nähtud dementsete osakond.

Pered hädas

„Olen üle kümne aasta tegelnud koduõenduse teenuse pakkumisega ja näinud, kui paljud pered on hädas.“

Hoolekeskuse esimene juhataja Erika Kruup tõdeb, et Skandinaavias on iga inimene tähelepanu all. „Leidsin, et dementsete osakond on vajalik ka meil. Olen üle kümne aasta tegelnud koduõenduse teenuse pakkumisega ja näinud, kui paljud pered on hädas.“

Et Põhjamaade suhtumist Eestisse importida, kirjutas Kruup projekti, et 20 õde ja hooldajat saaks õppida Norra spetsialistide käe all ning seal praktiseerida.

16kohalisse dementsete osakonda on olnud kogu aeg järjekord. Nõudlus on siiani suurem kui kohtade arv, kinnitab hoolekeskuse praegune juhataja Kristiina Ets.

Alutaguse hoolekeskuses on kohamaks 600–700 eurot kuus, sõltuvalt kliendi tervislikust seisundist ja sellest, kui palju ta hoolt ning ravimeid vajab. Etsi sõnul on dementse hoolduse kulud keskmiselt 100 eurot suuremad. Alutagusel praegu rohkem ei küsita, aga hindade korrigeerimine on päevakorral.

Kallim on see teenus klientide suurte erivajaduste tõttu: dementsuse probleemiga inimesed lähevad uitama ja neid peab pidevalt jälgima, esineb agressiivsust ja vägivaldsust. Kui muidu oleks 16 kliendi kohta üks hooldaja, siis dementsete juures on päevasel ajal ametis kaks hooldajat.

Tõeline peavalu

Alutagusel on dementseid tunduvalt rohkem kui ainult neile mõeldud osakonnas. Sinna paigutatakse sellised kliendid, kes on muutunud ohtlikuks eeskätt endale, näiteks unustavad süüa ja ravimeid võtta, aga võivad olla agressiivsed ka oma lähedaste suhtes. Sellises staadiumis eakaga kodus hakkama saada on juba tõeline peavalu.

„Dementse vanuri juures pead olema 24 tundi ööpäevas. Jälgima, et ta aknast välja ei roniks või pliiti sisse ei unustaks. Dementsed on täiesti ettearvamatud. See on sama, nagu jätaks paariaastase lapse üksinda koju. Sageli ei näe lähedased enam muud lahendust kui hooldekodu,“ tõdeb Ets.

Samal ajal on ta sunnitud pereliikmetele peaaegu iga päev „ei“ ütlema. Meestel, keda on klientide seas vähem, koidab kohalootus umbes poole aasta pärast. Naiste puhul ei julgeta ooteaega alla kahe aasta pakkuda.

„Mul on iga kord nii kurb, kui pean kellelegi ära ütlema. Pereliikme hooldamise kõrvalt tööl käia on ikka meeletu koormus ja tunnen nendele inimestele südamest kaasa.“

„Mul on iga kord nii kurb, kui pean kellelegi ära ütlema. Pereliikme hooldamise kõrvalt tööl käia on ikka meeletu koormus ja tunnen nendele inimestele südamest kaasa,“ ütleb Ets.

Samamoodi tunneb ta kaasa lähedastele, kes isegi koha leiaks, aga raha ei leia. 300–400eurone pension kohamaksu ei kata − vähemalt paarsada eurot tuleb juurde maksta. Seega laste või omavalitsuste abita jääks Eesti pensionär hooldekodu ukse taha. Kui aga lapsed pole maksejõulised ja ka omavalitsus ei tule appi, jääb pere oma eakaga üksi.

„Näen iga kord lepinguid sõlmides, kui keeruline see lähedastele on, aga mure on lihtsalt nii suur. Samas ma ei saa lasta hinda alla, sest me ei tuleks ots otsaga kokku. Hooldajatele ei saa praegugi maksta nii palju, kui see töö minu arvates vääriks. Suureks abiks oleks riigipoolne rahaline tugi just omastele,“ leiab Ets.

Pikk maa minna

Sama meelt on Narva-Jõesuu hooldekodu juhataja Ülar Uusküla. Tema teadmised, kuidas mujal dementsete hooldust korraldatakse, pärinevad eelkõige Hollandist ja Saksamaalt, kus ta on õppinud.

„Mõlema maaga võrreldes on meil dementsete hoolduses väga pikk maa minna. Seal paneb eelkõige riik õla alla. Osaliselt maksab inimene oma pensionist ja võib-olla veidi ka lähedane, aga hooldekodu tasu tuleb mitmest allikast.“

Sel suvel Narva-Jõesuus avatud dementsete osakonnas on 12 kohta. Need täitusid suuresti oma maja klientidest, kes elasid siiani osakonnas, kus on voodihaiged. Seal on töötajaid rohkem. Samas oli näha, et füüsiliselt terved ja aktiivsed dementsed lamajate osakonda ei sobi. Nad vajavad hoopis teistsugust hooldust ja tuge.

„Seetõttu tekkis mõte, et nad võiksid olla omaette osakonnas, kus neil oleks turvalisem keskkond, neid hooldaksid vajaliku väljaõppe saanud töötajad ja grupp oleks väiksem,“ selgitab Uusküla.

Esialgu on teenuse hind sama nagu voodis lamavatel klientidel, kelle hooldus on kõige kallima määraga − 635 eurot kuus. Kui elu näitab, et dementsete osakonda on personali juurde vaja, tuleb kaaluda hinnatõusu.

SA Jõhvi Haigla ööpäevaringses hoolduses on 15 kohta ja ukse taha ei jäeta ka dementsuse sündroomiga inimesi. Küll aga on maksumus sellisel juhul kõrgem. Kui tavahooldus maksab 19,35 eurot ööpäev, siis dementsuse diagnoos lisab hinnale kümme eurot ööpäevas.

„Kui lähedased kuulevad hinda, siis nad sageli ei pane,“ tunnistab hooldusosakonna juhataja Ene Mägi. „Samas paljud hooldekodud ei võta üldse dementseid, sest neil pole selleks võimekust,“ peab ta oluliseks alternatiivi pakkumist, kui eaka kodus hooldamisega enam toime ei tulda.

Artiklid sündisid rahvusvahelises uuriva ajakirjanduse meistriklassis, kus osales kuus ajakirjanikku Eesti väljaannetest, Eesti Päevalehest, Pärnu Postimehest, Põhjarannikust ja Õhtulehest ning venekeelsena Vetšorkast ja rahvusringhäälingu kanalist ETV+.

Mis on dementsus?

* Dementsus on ajufunktsioonide (mõtlemine, mälu, arutlemine, planeerimine) järkjärguline langus. Dementsuse süvenemisel ei saa inimene hakkama igapäevaelu toimetustega ja on ka ise sellest häiritud. Samuti võivad muutuda nii tema käitumine kui ka isiksuseomadused.

* Dementsus ei ole vananemise normaalne osa. Normaalse vananemise puhul süvenevad mäluprobleemid aeglaselt. Sel juhul võib inimene unustada nimesid, telefoninumbreid või asjade paiknemist, kuid tavaliselt mõtleb ta välja lahenduse, kuidas unustatud nime või numbrit leida. Dementne inimene unustab rohkem ning tal on probleeme lahenduste leidmise ja asjade läbimõtlemisega.

* Dementsuse sümptomid süvenevad aja jooksul ja võivad ilmneda näiteks huvi puuduses ümbritseva, toidu ja hügieeni järgimise vastu, ärritumises, eksimises ja uskumises, et keegi võtab tema raha või esemeid, või et pereliikmed ei ole need, kes nad väidavad end olevat.

* Dementsuse sümptomeid kutsuvad esile kahjustunud ajurakud. Kõige sagedasem põhjus on Alzheimeri tõbi. Dementsust võib põhjustada ka insult, samuti mitmed teised seisundid, näiteks Parkinsoni tõbi ja alkoholism.

Tagasi üles