Rahvusvahelisel hemofiiliapäeval, sel pühapäeval, süüdatakse punased tuled paljudel maailma kõrghoonetel. Ka Tallinna teletorn värvub solidaarsuse märgiks punaseks. Täna ei saa hemofiiliahaige, sattudes mujale kui Tallinna või Tartu haiglasse, suure tõenäosusega adekvaatset abi, mistõttu nähtakse lahendusena Eestisse spetsiaalse ravikeskuse loomist.
Hemofiiliahaiged vajaksid oma ravikeskust
Hemofiilia on haigus, mille korral veritsemine ilma ravita ei peatu. Rasked vormid diagnoositakse varases lapseeas ja haigus jääb patsienti saatma kogu elu. Hemofiiliahaigete efektiivne ravi, jälgimine ning kvaliteetse elu tagamine saab toimuda ainult spetsiaalses veritsushaiguste keskuses, mis Eestis veel puudub. Euroopas loetakse selle keskuse olemasolu heaks kliiniliseks ravi tavaks.
Eesti Hemofiiliaühingul on olnud võimalus tutvuda hemofiilia ravikorraldusega professor Riitta Lassila poolt loodud veritsushaiguste tippkeskusega Helsingis.
Samaväärse keskuse loomist Eestisse on Eesti Hemofiiliaühingu algatusel arutatud Sotsiaalministeerimi tasemel juba üle aasta. Möödunud sügisel külastas Eestit ka kõrgetasemeline rahvusvaheline delegatsioon Maailma Hemofofiilia Föderatsioonist, mis kinnitas, et Eestis on olemas kõik eeldused ühtse veritsusushaiguste kompetentsikeskuse loomiseks.
Eesti Hemofiiliaühingu juhi Killu Kaare sõnul näeb Eesti Hemofiiliaühing ravikeskuse loomist ainukese väljapääsuna, sest hemofiiliaravile orienteeritust vähendatakse Eesti haiglates pidevalt. Hetkel on haiged olukorras, kus antakse vaid hädavajalikku abi. Vajalik on luua hemofiiliaravile kaasaegne ja süsteemne lähenemine.
Täna ei saa hemofiiliahaige, sattudes mujale kui Tallinna või Tartu haiglasse, suure tõenäosusega adekvaatset abi. Registri loomine tagaks selle, et patsiendi elektroonilise kaardi avamisel ükskõik millises raviasutuses tuleks ette diagnoosile viitav kirje, ning ideaalis kuvatakse seal ka kohe nõustamisnumber kuhu helistada. Praegu ei ole arstil või õel sellist keskset kohta, kuhu spetsiifilisema nõu saamiseks pöörduda.