Kui päästeamet teavitas tuleohutuskontrolli algusest, järgnes suitsuandurite ostupaanika. Selle aasta sügise eel võib üks nõutuim mees majapidamistes olla kutseline korstnapühkija.
Korstnapühkijatele terendab lai tööpõld
7. august 2015, 08:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koduomanikul peab ahiküttega korteri puhul kas igal aastal või eramus viie aasta tagant olema ette näidata paber kutselise korstnapühkija töise külaskäigu kohta.
Eramajades on aega asjad korda ajada 2015. aasta septembrini, mil saab täis viis aastat uue tuleohutusseaduse kehtimahakkamisest.
Ükskõiksus võib kätte maksta
Järvamaa meestele Maido Kasemäele ja Veljo Kukele on korstnapühkimine hooajaline kõrvaltegevus, Kasemäe põhitöökoht on Koeru ja Kukel Aravete päästekomandos.
Mõlemad on seda meelt, et kui päästeamet teeb korstnapühkimisaktide kontrolliks sama jõulise kampaania, nagu eelnes kodude tuleohutuskontrollile, võib kutseliste korstnapühkijate tööjärg pikeneda tunduvalt.
Kuke meelest võib maakonnas pühkijaid vähekski jääda. «Meil käivad tööd tegemas ka kõrvalmaakonna korstnapühkijad, tegutsevaid Järvamaa mehi ei tohiks üle nelja-viie olla,» lausus ta. «Paberitega pühkijaid on muidugi rohkem, kuid tegemist on ikkagi hooajatööga. Inimesed on läinud ära Soome ja tegelevad hoopis millegi muuga.»
ETV saate «Meie inimesed» peategelane korstnapühkija Juhan Räni meelest ei tähenda kontrollid ilmtingimata korstnapühkijale töörohkust. «Korstnapühkija kutsuvad tavaliselt need, kes oma majapidamise eest hoolitsevad. Osa inimesi teeb ise või on abiks naabrimees. Kahjuks on palju neid, kel on täiesti ükskõik, küttekolle ju töötab,» selgitas ta. «Nendega ongi kõige suurem probleem, nad ärkavad alles siis, kui enam miski ei tööta. Teatud juhtudel ei saagi enam küttesüsteemist asja.»
Peaaegu 15aastasest korstnapühkijastaažist viis aastat kutselise pühkijana tegutsenud Järva-Jaani mees Maido Kasemägi tunnistas, et tema endale järjekorda ette ei tekita, vaid püüab töö järjest ära teha. «Mul on välja kujunenud kindel klientuur, kelle juures käin kuuajalise täpsusega iga aasta korra või kaks,» sõnas ta.
Aastaid korstnapühkijatööd teinud Veljo Kukk Aravetelt nõustus sellega, et inimesi on igasuguseid. «Kui elujärg on kehv ja sotsiaalseid probleeme palju, siis ega inimene olegi korstnapühkimise peale valmis raha kulutama,» lausus ta.
Inimesed on teadmatuses
Kuigi kodude uuenedes uuenevad aasta-aastalt ka majade kütteseadmed, on Kasemägi täheldanud, et inimesed pole seadustega kursis. Teadmatust näitas ka eelmisel nädalal alanud kodude tuleohutuskontrolli avapäev.
Päästeameti Lääne päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo vaneminspektor Marko Raap selgitas, et küttesüsteeme peab puhastama kasutusjuhendi järgi, kuid vähemalt kord aastas. «Puhastamissagedus peab olema selline, et vältida tahmapõlengute ohtu,» lisas ta.
Kutselise korstnapühkija akt peaks andma nii inimesele kui ka kontrollijale kindluse, et seadmed on üle vaadanud oskaja mees ja need on kasutuskõlblikud.
Kui ühel hetkel läheb korstnas või lõõrides tahm põlema, võib temperatuur tõusta hirmkõrgeks, isegi tuhande kraadini. Tuleroaks langenud hooneni pole sealt pragulise küttesüsteemi korral pikk maa.
See on ka põhjus, miks võimaliku tuleohu avastamise korral on korstnapühkijal kohustus teavitada sellest nii omanikku kui ka asukoha päästeteenistust.
Tahma süttimist suitsulõõris on 2013. aastal märgitud tulekahjude tekkepõhjuseks 73 korda. «Kui inimene oleks korstnad korralikult ära pühkinud ja teeks seda sagedasti, siis päästjatel poleks vaja lohakusest tekitatud tulekahjusid kustutamas käia,» selgitas Lääne päästekeskuse pressiesindaja Evelin Trink. «Tahmapõleng pole õnnetus, see on hoolimatus ja vahel ka teadmatus, kuidas oma ahjude-pliitide tervist hoida.»
Isegi neil aastatel, mil kutselise korstnapühkija asemel teeb töö ära kutsetunnistuseta inimene, peaks koduomanik pidama küttesüsteemi puhastamise kohta arvestust.
Eramaju kontrollitakse pisteliselt ka praegu.