Suvi pakub meile kasulikke marju ja neid võiks värskelt süüa nii palju kui võimalik, eriti sel aastal.
Tervisest pakatavad suvised marjad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi inimesed eelistavad marjadele suuremaid ja magusamaid puuvilju, on teadlased üksmeelel, et marju peaks toiduks kasutama tunduvalt sagedamini ja suuremates kogustes.
Kõige kasulikum on marju süüa värskelt. Marjad, mis enamasti on väikesed ja maitseltki hapud ning millest oleme harjunud pigem hoidiseid tegema, pakuvad meie tervisele asendamatut kasu just värskelt.
Sama tervislik on marjade külmutamine. Külmutatud marju ei tasu enne kasutamist sulatada, sest need muutuvad siis väga vedelaks. Kui panna marjad magustoitudesse külmunult, sulavad need seal väga kiiresti liigset vedelikku tekitamata. Tervislik marjade säilitamisviis on ka kuivatamine. Viimase valikuna võiks kasutada kuumtöötlemist ja hoidistamist.
Kui lihtsalt marjade söömine ei ahvatle, saab värsketest marjadest teha magustoite, mille tarvis pole vaja marju enne kuumtöödelda.
Marjavaht
Marjavahtu on väga hea teha külmutatud marjadest. Külmunud marjad purustada köögikombainis. Hirmsa müra saatel tekkiv kuiva välimusega marjapuru segada käsitsi või köögikombainis ühtlaseks kreemiks koos vahustatud vahukoore või magusaks tehtud kohupiimapastaga. Kasutada võib nii maasikaid, vaarikaid, musti sõstraid, aga ka mustikaid. Marju võib panna päris ohtralt. Kui panna 4 dl vahukoort või kohupiimapastat, võib julgelt panna ka 4–5 dl marju. Värsketest marjadest tuleb magustoit vedelam. Soovitan kasutada külmutatud marju.
Soovi korral võib vahukoore või kohupiimapastaga serveerida külmutamata ja purustamata marju. Väga hea ja ilus on biskviittaignal kohupiima- või vahukooretäidisega tort, mis on pealt kaetud värskete marjade ja tarretisekihiga.
