Ta on kohe-kohe siin, kuulutamas kevadet ja hullutamas autojuhte. Ka jalameestel on meeldiv vaadata naiste pikki sääri, kergemeelse miniseeliku soosikuid.
Elagu massirelv miniseelik!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõelise mini sünniaastad on möödunud sajandi 60ndad, kuid tema "vanemate" üle vaidlus veel käib. Kes nendest? Kas inglanna Meeri, prantslane Andre või ameeriklane John?
Miniseeliku võib liigitada massirelvade hulka, tal on lõhkenud pommi efekt. Naine miniseelikus on saanud alati inimkonna tugevama poole erilise tähelepanu osaliseks ja aastatega pole see muutunud.
Miniseelikuga võib minna isegi büroosse tööle, kui tema juurde kuuluvad läbipaistmatud sukkpüksid, lühikeste varrukatega pintsak ja kinnised kingad. Muidugi eeldusel, et olete kompleksivaba siresäär.
Kui aga loodus on teile "kinkinud" madala talje, liiga kõhnad või jällegi liiga prisked, ehk isegi kõverad jalad, peate leidma mingi muu võimaluse oma naiselike võlude demonstreerimiseks. Samuti on riskantne minna miniga töövestlusele (kui see ei ole stripibaar), eksamile (kui õppejõud vihkab naissugu) ning kohe kindlasti tutvumisele teie väljavalitu vanematega.
Kuid ükski miniseelik ei suuda vallutada maailma aksessuaarideta. Kõige tähtsamad neist on sukkpüksid, mis nägid ilmavalgust 30ndatel koos nailoniga. Kuigi meessool on kinnistunud arvamus, et tõeline naine kannab ainult sukki, lisavad sukad minile siiski vulgaarse väljanägemise.
Sukkpükstega on aga lihtne: tumedatega on jalad saledamad, heledatega vastupidi: vormikamad, pruunikatega anname kevadiselt kahvatutele säärtele pseudopäevituse. Kõik teised värvid sobivad kokku õhtuti vastavalt tualeti, peomeeleolu ja tõeliste eesmärkidega. Naised juba teavad, kui otsustavalt mõjutab miniseelik meeste moraali ja kuidas seda ära kasutada.
Kõrge konts kuulub kindlalt miniseeliku juurde. Selle mõtles välja 1954. aastal prantsuse moelooja Vivje Rochet. Teravat ja kõrget metallkontsa nimetatakse stiletiks. See külmrelv on sihitud otse mehe südamesse.
Viiesentimeetrised kontsad kõlbavad igasuguse riietusega, seitsmesed ametliku kostüümi juurde. Kontsad üle kümne sentimeetri jätke aga õhtuseks ajaks.
NB! Peened ja kõrged kontsad ei sobi ülekaalulistele, sest ei anna küllaldaselt tuge. Koos pika kasvuga piiravad nad kavaleride valikut.
Miniga käivad kaasas jalavõrud, ketid ja varbarõngad. Kunagi kandsid kaunistusi vasaku jala ümber ainult teatud suunitlusega eevatütred, nüüd kannavad neid pea kõik ilusate jalgade omanikud. Tähtis on kaunistustega mitte liialdada, kui te ei taha muutuda ärakaranud orjatari sarnaseks. Hõbedast varbarõngas oli ammustel aegadel (võib-olla ka praegu?!) kasutusel araabia sultanite haaremites. Nii märgistati sultani omandit.
Varbarõngad ei sobi korraliku pediküürita, sest nad tõmbavad tähelepanu varvastele. Samuti ei tohi neid olla liiga palju, see tähendab rohkem kui üks.