Tütar peksab oma vana ema

Grete Naaber
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andres G. Adamson

Ühel keskpäeval nägid Pärnu äärelinnas kortermaja renoveerivad ehitajad pilti, mis neid tööd katkestama sundis - vastasmaja rõdule tormas vana naine, nägu verine, ja karjus appi. Tema poole tuikus noorem naine, keda üks meesterahvas kukkumast takistas.

Ebakindlast olekust hoolimata haaras noorem naine rõdult esemeid ja viskas vanema naise poole. Üle rõdu ääre lennanud ja all asfaldil maha kukkunud kraami hulgas oli lillepotte, mille muld koos potikildudega laiali lendas.

"Kutsuge politsei," karjus vanem naine ehitajatele. Nood hõikasid vastu: "Kohe kutsume!"

Esimene löök oli pähe

Kohale jõudnud korravalvuritele avanes võigas pilt verise näoga vanemast naisest, keda purjus tütar oli tümitanud. Vana ema nuttis ja jutustas läbi silmavee:

"Ta on mul ainuke laps. Seepärast on tal ka minu korteri võti. Tal siin oma tuba ja puha. Aga koos temaga tuli võõras purjus mees. Ma ei luba teda sellist elu elada, et võtab viina ja toob võõraid mehi koju. Tütre lubasin tuppa, mehele seisin teele ette. Too oli ka purjus. Tütar ei teinud minu keelust väljagi ja kutsus võõrast muudkui oma tuppa. Mees surus mu vastu uksepiita ja läks tütre tuppa. Läksin siis telefoni juurde politseisse helistama."

Ema jõudis oma loo ära rääkida ja aadressi anda, kui tütar toast välja sööstis, telefoni haaras ja sellega emale pähe lajatas. Peahaavast hakkas kohe verd jooksma. Tütar lõi veel ja veel. Haaras siis ema kepi ja püüdis sellega äiata. Et ema oli kange loomuga, ei jäänud ta tütre sõimusõnadele võlgu ja andis vastu.

Võõras mees istus tagatoas ja ootas. Ta taipas sõnelemisest, et kutsutud on korravalvurid. Tahtis seetõttu minema hakata, aga tütar ei lubanud.

"Ei lähe kuskile, istume, joome enne kohvi," sai mees käsu.

Vana ema oli tütre käes oleva löögivalmis kepi eest põgenenud rõdule, kus ta hakkaski ehitajatelt abi paluma. Nood helistasid omakorda politseisse.

Joobes ja tuikuv tütar ei hoolinud, et korravalvurid tulekul. Sõimas ema vanaks nõiaks ja värdjaks, oma elu rikkujaks ja üritas rõdul olevaid esemeid ja lillepotte sihtmärgi pihta põrutada. Nii mõnigi pott tabas ema. Seetõttu hakkaski korravalvuritele kohe silma verise pea ja näoga vanainimene, kellele nad kiirabi kutsusid.

Arstid tuvastasid pärast peahaava kinniõmblemist, otsaesise ja käte ning suuümbruse marrastuste tohterdamist, et naisel on ninaluumurd.

"Ei tea, mida tütrega peale hakata," nuttis ema. "Kui varem oli peamiselt sõnasõda, et löön su maha, ja kallalekippumist harva, hakkab olukord nüüd päris hulluks minema. Küll mu elu on hirmus!"

Kass valas õli tulle

Tütar ei varja, et neil on emaga sõda. "See on kestnud nii kaua, kui ma mäletan," räägib ta. "Mitte midagi ei osanud ma õigesti teha, kõik oli vale. Ja ema muudkui nuhkis mu järel ja kahtlustas. Kogu aeg aiva kahtlustas nagu kurjategijat. Mu närvid on täitsa läbi!"

Tütar ei ole ema noomimistest hoolimata korralikku elu elama hakanud ega pea töökohti - leiab ikka joomakaaslasi, keda koju kutsuda või tänu kellele tööle mitte minna. Siis lastakse ta jälle lahti jne. Kogu aeg on selline ring.

Vana ema on oma närvid läbi põletanud ja psühhiaatri abi vajanud.

Ema arvab, et tütar teeb kõike tema kiuste. Tütar jälle, et ema on ta elu ära rikkunud ja just ema pärast on ta nii madalale langenud. "Mul pole olnud õiget kodu, mul on olnud kogu aeg hullumaja, kus alati jäin mina süüdi," ütleb ta.

Miks ikkagi üks tütar oma vanale emale kallale läheb ja ta veriseks peksab?

Ülalkirjeldatud tegu olevat ajendanud kassi kadumine.

"Ema süüdistas mind pidevalt, et küllap ma midagi kassiga ette võtsin, miks loom nüüd kadunud on. Mu närv ei pidanud enam vastu. Ta jõudis mulle kakluse ajal öelda, kas tahan teda samamoodi tappa kui kassi. Siis lõingi teda rohkem, kui pidanuks. Aga ega hästi enam mäletagi. Tean vaid, et mu kannatus oli viimasel piiril ja see katkes," rääkis tütar.

Mis võib saada nende kahe elust? Ema on ikka unistanud, et tütar pärib tema korteri, hakkab korralikult tööle ega purjuta enam. Seda pole juhtunud.

Tütar loodab, nagu näib, et ema lepiks tema joomakaaslaste seltskonna ja sellega, mis ta ette võtab. Ema ütlust mööda on aga joodikutel nii hullud ideed ja teod, et pole võimalik leppida.

"Kui ma neid kord oma korterisse jooma ei lubanud, laskis tütar ukse maha lõhkuda. Ja nad tulid ikkagi sisse. Aga olen vana ja tahan rahus olla. Tütar leiab, et mul pole häda midagi, olen vana vinguja, kellel pole iial hea," toob ema näite oma lootusetust elust.

Viha kahe naise vahel hõõgub aastaid tulena tuha all. Vaja on vaid väikest torget selle tuha sisse, kui leegid taas lahvatavad. Harva on tütre hinges nukrat nostalgiat - sa oled ikkagi mu ema ja mina sinu ainus tütar, oled mind üksi üles kasvatanud ja olen selle eest tänulik, püüan olla sulle vanaduses toeks ...

Kohtusse jõudnud peksmislugu vaagisid õigusemõistjad nii ja naa. Sai selgeks, et sellist tütart ei saa koos emaga elama lubada. Talle leiti teine elupaik.

Ja kui tütar peaks tingimisi määratud kolmeaastase karistuse ajal ema taas lööma või muu sigadusega hakkama saama, läheb ta aastaks trellide taha.

Kui aga tütre moraali arvestada, siis vaevalt ta ennast kunagi milleski süüdi tunnistab. Tema jaoks on ikka süüdi vaid vana ema. Ka seekord, sest kuidas ema üldse julges politseid kutsuda.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles