Ja ta võttiski sugulastelt maja

Foto: Andres G. Adamson

Aire hinge ei mahu, et võhivõõras inimene tuli ja võttis endale kadunukese sugulastele kuuluva maja.

Aire (nimi muudetud) väljendus otse ja selles oli tema isiklik järeldus. Tegelikult käis võtmine peene strateegiaga ja oli pikaajalisem, kui lihtsalt "tuli ja võttis".

Jäi üksikuks koos majaga

Milla oli vanatüdruk. Elu teises pooles leidis ta enda kõrvale mehe, kes aitas maja püsti panna - sellise tavalise viilkatusega, nagu neid nõukaajal tehti. Ülemist korrust ta ei jõudnud enam valmis ehitada - tervis läks käest. Mõlemad leidsid: neile piisab olemasolevast ja ega vanainimese jalad suudagi kahe korruse vahet tatsata. Köök ja WC asusid allkorrusel ja postkast ukse küljes.

Elukaaslane kurtis üha sagedamini, et tervisega on midagi lahti. Elukaaslast uuriti haiglas ja selgus: vähk on sõrad üpris laiali ajanud.

Milla nuttis mitu peatäit, aga tuttav meedik kurjustas: "Sa ei tohi. Pead tugev olema ja pisaraid ei maksa mehe ees näidata. Pigem hoia ta kas või jutuga heas tujus." Nii Milla ka tegi, ainult et vikatimees astus pärast paarikuist põetamist koputamata tuppa.

Milla jäi täiesti üksi tühja majja. Sugulased käisid teda vaatamas, tema ise sõitis vahel vastukülaskäigule. Aga kui tervis temalgi jalad alt võttis, andis ta ühele noorele sugulasele teada: kuna tal endal lapsi pole, pärandab maja talle. Et noor sugulane elas Pärnust kaugel teises linnas, käis ta sotsiaaltöötaja jutul, et Millal peaks hooldaja olema. Niisugune, kes käiks tihedasti vaatamas või veel parem - asuks Milla juurde ühte tuppa elama. Koos leitigi niisugune teine üksik inimene, kellel kodus kasvava noorpere hulgas elamine kitsavõitu, aga käed-jalad terved ja pension välja teenitud.

Aire asus Milla juurde elama. Kõik olid väga rahul, sest Aire oli tubli ja aus inimene. Milla kippus talle isegi peale maksma, ehkki omavahel kokkulepitud summa polnud tilluke. Aire ei võtnud Millalt raha ei esimesel ega teisel aastal, ütles vaid: "Las olla. Pane see eraldi rahakotti ja ükskord annad."

Nii pani Milla igakuise hoolduse eest omalt poolt vahel 500, vahel 1000 krooni rahakotti. Vahetevahel tegi märkuse: "Kuule, see tengelpung on juba nagu põrsas."

Viskas tengelpunga järele

Ühel õhtul tuli Millale külla endine töökaaslane. Aire oli poes ja kui ta toidukotiga saabus, kuulis köögist mesimagusat juttu: "No kuule, niimoodi üksinda. Sa mu kullake. Hakkan sinuga juttu ajamas käima. Nii tore oleks vanu asju meenutada."
Kui Aire köögiukse avas, silitas külaline parasjagu vanainimese krobelist kätt laual.

"Kätt südamele pannes tundsin kohe, kuidas jõnks minust läbi käis ja pisike kahtluseuss ellu ärkas. See toon oli ikka jube mesine," meenutas Aire.

Külaline ei tulnud enam tükil ajal. Tegelikult ei tulnud ta sel ajal, kui Aire kodus oli. Kavalus tuli kogemata välja. Milla oli pahas tujus ja nurises, et kanasupp on soolane, mis polevat tema suhkruhaigusele ja vererõhule hea. Aire imestas: ta pani täpselt sama soolakoguse mis alati. Maitses - supp võis pigem mage kui soolane olla. Öelnud seda Millale, vihastas vanadaam äkki ja käratas: "Aga Minni ütles, et soolane! Niisugust toitu ei tohi ma süüa. Tahad mind tappa."

Airel jäi imestusest suu lahti. Ta püüdis end talitseda ja küsis mahedalt, millal siis Minni siin suppi maitsmas käis. Torisev Milla lajatas, et Minni käib iga päev, maitseb Aire tehtud sööki ja pole sellega üldse rahul. Aire otsis Minni üles ja küsis, mis värk on. Minni ohhetas ja ahhetas ja ütles: "No mis sa nüüd! Vanainimese asi, sai valesti aru."

Järgmine tüli oli kodus kohe järgmisel päeval. "Ah et sina ütlesid Minnile minu kohta idioot. Me veel vaatame Minniga, kes siin majas idioot on," karjus Milla Aire peale. Aire püüdis selgitada, et sellist ütlust pole olnud ja ta on millestki valesti aru saanud. "Kus nüüd mina enam midagi, olen ju idioot," tänitas Milla.

Aire jättis naise rahunema ja pani vannivee jooksma - oli Milla vannitamise päev. Et aga vannivesi liiga jahe tundus, keeras Aire korraks kuuma vee jooksma. Sel hetkel tuli Milla kepiga kopsides sisse, ajas silmad punni ja kukkus karjuma: "Sa tahad mind ära kõrvetada, kogu vannituba aurab." Keeras ringi ja läks oma tuppa, keeldudes sealt välja tulemast sõnadega: "Kõrveta ise oma karvu, kui tahad!"

Aire oli nõutu. Too Minni oli osutunud osavaks intrigandiks. Majas ei käinud aga peale nende kolme kedagi. Et sugulased olid Aire tööga rahul olnud, otsis ta nüüd nendega kontakti. Milla sugulased püüdsid umbsõlme lahendada, kuid see oli nagu õli tulle. Ilmselt rääkis Milla Minnile ära iga sõna, see aga keeras kõik nii, nagu talle kasulik. Airele hakkas koitma, et Minni tahtis tema kohta. Kui ta seda Millale ütles, tõstis too kepi ja vibutas: "Parem olekski. Sina kao siit kus kurat. Näe, uks on seal." Aire ei uskunud, mida kuulis, avas aga siiski ukse. Kohe lendas selle vahele rahakott. Seesama, kuhu Milla oli talle mõeldud raha pannud. "Seal on kakskümmend tuhat, peaks küll olema," kuulis Aire.

Minni ei lasknud Milla juurde ühtegi hingelist. Sugulastele kordas aiva: "Te niikuinii ei hooli temast, pole vaja vanainimest ärritada. Milla ei taha teid näha."

Maeti ühegi sugulaseta

Kui Aire kuulis Minni tuttavalt, et Milla olevat testamendi ümber teinud ja maja Minni nimele kirjutanud, otsis ta Milla sugulased üles, ehkki oli ammu juba teisel tööl. "Millaga pole üldse enam võimalik rääkida," tunnistas noor sugulane, kellele maja pidi pärandatama. "Me olevat ta maha jätnud, jäädavalt hüljanud. Ainus, kes väärib tema maja, olevat Minni."

"Milla olevat sugulastele rääkinud, kui hea on Minni ja kuidas ta igal õhtul talle jumalasõna loeb. Tänu Minnile saavat Milla nüüd paradiisi ja see väärivat suuremat tasu kui maja," meenutas Aire.

Selle aasta veebruaris Milla suri. Ükski sugulane ei tulnud matustele. Õigemini nad ei teadnudki, millal need olid. Kuuldes tagantjärele Minni tegevusest, tahtsid nad alguses uurimisorganite poole pöörduda - keegi teavitas, et proua Minnil polevat see mitte esimene kord niimoodi hooldustegevuse ja intrigeerimise abiga sugulased eemale peletada ja maja välja petta. Siis loobusid nad sellest, sest tõestamisega oleks raskeks läinud - kõik vanurid on juba manalas ja Minni oskas nii toimetada, et pole ühtki tema ebamoraalsete tegude tunnistajat.