Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Linna elu määras sõjavägi

100 aasta eest Rakveres

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Polkovnik Aleksander Tõnissoni, 1. Eesti polgu ülema monument Jõhvi kesklinnas. | FOTO: Internet

Rakvere elu ja linnarahva meeleolu 1917. aasta suvel mõjutas 1. Eesti polgu kohalolu. Aprillis Tallinnas alanud esimese Eesti rahvusväeosa formeerimine jätkus alates maikuu viimasest nädalast Rakveres.

Rakveresse kolinud 1. Eesti polgu ülemaks määrati polkovnik Aleksander Tõnisson. 24–26. mail (6–8. juunil) saabus siia ligi 4000 eesti sõjameest, nende seas sadu ohvitsere. Osa üksusi majutati linna, osa ümberkaudsetesse mõisatesse.

Polgu staap tegutses õpetajate seminari ruumes, 60-meheline puhkpilliorkester, mida juhatas helilooja Mihkel Lüdig, asus gümnaasiumihoones aadressil Pikk tänav 29. Heatasemeline pasunakoor andis linnarahvale kolm-neli korda nädalas vabaõhukontserte.

Sõjaväelased osalesid rahvakoosolekutel ja aitasid valvata korra järele linnas. Kui Tallinna TSSN tagandas 26. mail (8. juunil) kubermangukomissar Jaan Poska, nõudsid nii Rakvere töörahva nõukogu kui 1. Eesti polk üksmeelselt selle otsuse tühistamist.

27. mail (9. juunil) kokku tulnud töörahva nõukogu kuulas kõigepealt ära vahetult Tallinnast naasnud maakonnakomissar Tõnis Kalbuse selgituse ja võttis seejärel vastu otsuse: “Kreisikomissari seletust ära kuulates Tallinna tööliste ja soldatite saadikute nõukogu poolt Eestimaa kubermangu-komissari ametist lahtilaskmise ja võimu enesekätte kiskumise kohta leidis Rakvere tööliste ja soldatite saadikute nõukogu: 1) Et pärast koalitsiooni ministeeriumi asutamist, keda Peterburi tööliste ja soldatite saadikute nõukogu toetab, on ainult valitsusel õigus oma esindajaid kõrvaldada; 2) Et Tallinna nõukogu, kes mitte kogu kubermangu rahva esitaja ei ole, oma tegevusega kubermangus anarhiat sünnitab, - sellepärast paneb Rakvere tööliste ja soldatite saadikute nõukogu komissarile ette ainult valitsuse esitaja eeskirju täita.”

Samal päeval läks Ajutise Valitsuse nimele teele 1. Eesti polgu protestitelegramm, kus peeti vajalikuks, et Tallinna nõukogu lõpetaks oma seadusevastase tegevuse.

28. mai (10. juuni) pärastlõunal kutsus Rakvere töörahva nõukogu vallimäele linnuse hoovi kokku rahvakoosoleku, millest võtsid osa ka 1. polgu sõjamehed. Seal tutvustas nõukogu esimees Aleksander Aren tekkinud poliitilist olukorda, selgitusi jagasid endine haridusseltsi koolijuhataja Julius Seljamaa, tööline Aleksander Moorberg jt.

Üksmeelselt võeti vastu resolutsioon, mis saadeti Ajutisele Valitsusele. Selles leiti, et Jaan Poska tagandamine Tallinna nõukogu poolt on “lubamata omavoli tarvitamine ja marusotsialistide-enamlaste katse oma diktatuuri maksma panna, mida kindlasti hukka tuleb mõista”.

24. ja 25. juunil (7–8. juulil) toimus Rakveres oluline sündmus. Kokku tulid Virumaa 33 valla ja Narva-Jõesuu alevi 98 valijameest, kelle hulgast valiti maakonnale esimene oma, eesti meestest koosnev võimuorgan – Viru maakonnanõukogu.

See sai 15-liikmeline, neli saadikut olid bolševikud. Juulis valiti esimeseks maakonnavalitsuse esimeheks Mihkel Juhkam ja sekretäriks Ado Anderkopp.

Mihkel Juhkam oli endine rentei kassapidaja, Petrogradis õigusteadust õppinud Ado Anderkopp andis siinsetes gümnaasiumides kodanikuõpetuse tunde.

See oli tol raskel ja üsnagi segasel ajal igati sobiv kooslus – vaid linnakooli haridusega Juhkam oli väsimatu töörügaja ja väga hea organisaator, Anderkopp tundis hästi seadust.

Maakonnavalitsus tegutses esialgu linnavalitsuse majas, augustis koliti üüriruumidesse linnapea Anton Pedriksi majja aadressil Rohuaia tänav 13.

Samal ajal maakonnanõukogu valimisega toimetati 25. juunil Rakveres ka esimese üleeestilise omavalitsusorgani – maanõukogu saadikute valimist. Sinna valiti Virumaalt Julius Seljamaa, Artur Vallner, Karl Saral, Tiidu Laur, Herman Kask ja Anna Leetsmann. Viimane oli Aseri kooliõpetaja, maakonna tuntumaid bolševikke ning (esialgu) ainus naine maanõukogus.

1917. aasta suveks oli Rakveres välja kujunenud päris mitu poliitilist erakonda või rühmitust. Peale nõrgukese VSDTP organisatsiooni ilmutasid end esseerid (sotsialistid-revolutsionäärid), kelle rakuke kujunes esmalt 1. Eesti polgus. Seal olid enamtuntud esseerideks lipnikud Johannes Semper ja Hans Kruus.

Esseer oli ka gümnaasiumide matemaatikaõpetaja Villem Nano. Kuigi suurt kõlapinda esseeride tegevus Rakveres ei leidnud.

Hoopis mõjuvõimsamaks kujunes siin Eesti radikaalsotsialistide erakond, kes tegutses koos Eesti Vabariiklaste Liiduga. Juba 1917. aasta sügisel panid radikaalsotsialistid ja vabariiklased aluse uuele parteile – Eesti Tööerakonnale.

16. (29.) juulil toimusid Rakvere uue linnavolikogu valimised. Kuu esimesel poolel käis äge agitatsioonitöö. Kõige suurema ettevõtmisena sai teoks rahvakoosolek vallimäel linnuse eeshoovis 9. (22) juulil.

Rahvast tuli kokku rohkesti. Linnavõimu juurde pürgivad parteid ja valimisblokid tutvustasid seal oma programmi.

Üles astusid viie valimisnimekirja liidrid. Need viis nimekirja olid järgmised: nr 1 – sotsiaaldemokraadid, nr 2 – Rakvere “demokraatliste elanikkude esitus”, nr 3 – radikaalsotsialistid ja vabariiklased, nr 4 – “parteita tööliste esitus”, nr 5 – vähemusrahvused ja erapooletud.

Kõige mõjuvõimsam ja rahva seas ka kõige populaarsem oli nimekiri nr 3, kus kandideerisid kolm advokaati, neli kooliõpetajat, kaheksa ametnikku, ka mõned jõukamad majade ja ettevõtete omanikud jt. Selles nimekirjas oli aga ka Rakvere töörahva nõukogu esimees Aleksander Aren.

Valimistel saigi just see nimekiri kõige enam hääli. Nii pääsesid linnavolikogusse mitmed tulevases vabas Eestis laiemalt tuntuks saanud inimesed. Nende seas olid advokaat ja maakonnakomissar, riigikogu liige, kohtu- ja siseminister Tõnis Kalbus, ajakirjanik, diplomaat ja välisminister Julius Seljamaa, maakonnavalitsuse esimees, riigikogu liige ja lühikest aega ka sõjaminister Mihkel Juhkam, kirjamees ja seltsitegelane Jakob Liiv, kooliõpetaja-koorijuht Ernst Rosenberg (Raatma).

Esimest korda pääses Rakvere linnavolikogusse naine, selleks oli haridusseltsi kooliõpetaja Emma Johanson.

Uue linnavolikogu koosolekul 2. (15) augustil valiti linnapeaks tagasi advokaat Martin Kutti. Varasematest nõunikest säilitas oma koha juba 61-aastane tislermeister Jakob Puusepp.

10. (23.) augustil koosolekul valiti veel kaks nõunikku: aktsiisiametnik Johan Saar ja lukksepatöökoja tööline Joosep Allikas. Viimane asendas senist pahempoolse ilmavaatega Andrei Meibaumi, kes nüüd oli maakonnavalitsuse liige.

Uus võim asus linna hariduselu ümber korraldama. Seda tööd juhtis hariduskomisjoni agar esimees Ernst Rosenberg. Senine kroonualgkool Aleksandri (Võidu) ja Aia (Rohuaia) tänava nurgal suleti. Vana elementaarkool muudeti linna 1. algkooliks.

Linna haldusse võeti haridusseltsi kool ja sellest sai linna 2. algkool. Asuti looma emakeelset linna naisgümnaasiumi, mis avas uksed 1. septembril 1917.

Esimesel koolitalvel tegutsesid 2. algkool ja naisgümnaasium kahes vahetuses haridusseltsi majas aadressil Posti tänav 15. Järgmisel sügisel kolis algkool Tartu tänava koolimajja.

Väike Rakvere elas 1917. aasta suvel sõjaajale kohast igapäevaelu. Endiselt valitses toidu ja tarbeainete puudus.

Suur sõda, mille algusest sai 28. juulil kolm aastat, jätkus. Rahvast vallanud sõjaväsimust süvendas olukord rindel, kus Vene väe juunipealetung Galiitsias lõppes lüüasaamisega. Septembri alguses vallutasid Saksa väed Riia. Sõja lõppu polnud näha.

Kapellmeister Mihkel Lüdig (teises reas keskel) 1. Eesti polgu orkestriga Rakveres 1917. aasta suvel. / Internet

Tagasi üles