Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Parim kink on see, mis peletab üksindust

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kingitus peaks peletama üksildust. | FOTO: Ain Protsin/Postimees

Emadepäev, juubel või lihtsalt järjekordne sünnipäev võib tekitada rõõmsat elevust, aga ka pinget. Kasvava meeleheitega poeriiulil leiduvat välja praakides muutub üha valjemaks peas kummitav küsimus «Mida küll kinkida, tal on ju kõik olemas?».

«Jälle soojad sussid!» mõtleb 87-aastane Paul sülle pandud kinki vaadates. «Aitäh, jalad kipuvadki külmetama,» ütleb ta aga kinkijale. Ja naeratab igaks juhuks.

Ühed lambavillased sussid on tal juba jalas. Teised viis paari ootavad kapis. Ta on saanud kingituseks lambavillaseid susse alates 80. sünnipäevast. Toredaid asju on ka saanud, uue piibu näiteks. Ja jalutuskepi, millega hea õue pingile istuma minna. Kaugemale ei kipugi. Kui, siis ehk Mariele lilli viima. Aga Marie on kaugel. Vähemalt jalgsi minekuks. Aga pole hullu, eks pani poja pere jõulude ajal küünla ja viis lilled. Vast ikka viis? Oot, mitu aastat tema minekust möödas ongi ... Nüüd pole enam kellegagi rääkida.

«Taadu!» äratab hele hääl Pauli mõtisklusest. See on 8-aastane pojatütrepoeg Karl. «Taadu, me läheme issiga täna parki mänguväljakule. Kas sa ei tahaks meiega kaasa tulla?»

Poja ema hakkab juba rääkima, et vanavanaisa kindlasti ei taha, aga Paul sekkub. «Miks ka mitte, poja. Polegi ammu pargis käinud!»

Ja parki nad läksidki. Mineku ja tuleku organiseerimine nõudis täiskasvanutelt küll veidi nuputamist, aga see on sündmus, mida nüüdseks täisealine poiss siiani mäletab. Karli sõnul rääkisid nad pargis taaduga pikad jutud maha. Just Karlile ütles Paul, et ärgu nad talle enam susse küll kinkigu. Et parema meelega tuleks ta temaga veel parki.

Kodust välja saamine on hea kingitus

Ka Paide Päevakeskuses jutuajamiseks laua äärde istet võtnud paarkümmend prouat oli seda meelt, et kodust välja saamine on väga hea kingitus. On see siis reis välismaale või kodusesse Eestisse, ujula kuupääse, teatripiletid, kasvõi ringkäik kalmistutel. Samuti meeldiks neile, kui lähedased külla tuleksid ja kodustes töödes aitaksid. On ju asju, millega leskprouad lihtsalt üksinda hakkama ei saa.

Psühholoog ja holistilise regressiooni terapeut Kaidi-Ly Välb soovitab kuldses eas inimesele kingitust otsides mitte üle mõelda. Ta tuletab meelde, et üksi elavate vanemaealiste suurim probleem on see, et neil ei ole kellagagi rääkida, nad tunnevad end üksikuna ning hingelised vaevused süvendavad või kutsuvad esile ka kehalisi kaebusi. Nii võikski kingitus seda üksindust leevendada. Sest suhelda tahab ka see inimene, kelle nägemine ja kuulmine on kehvavõitu ning liikumine raske. «Võtke külaskäiguks terve päev, mitte ärge tehke tunnist viisakusvisiiti,» selgitab psühholoog Kaidi-Ly Välb.

Psühholoogi sõnul võivad selliste kiirvisiitide järel vanainimeses olevad negatiivsed tunded süveneda ja nii mõnigi on arvanud, et ehk olnuks parem, kui poleks tuldudki. «See kurbus, mis pärast stopperiga mõõdetud koosviibimise aega tekib, on ootusest palju suurem,» põhjendab ta.

Positiivsete tunnete tekitamine on ka tervise säilitamise seisukohast väga tähtis, ütleb Kaidi-Ly Välb. «Kui inimene tunneb end hästi, siis ta mõtleb häid, ennast toetavaid mõtteid, siis on ta tuju ja sellega ka tervis parem. Ka krooniliste hädade peale ei mõtle ta siis nii palju.»

Enne külaskäiku võiks läbi mõelda, millest on külaline ise valmis rääkima ja mida ta ise küsida tahaks. «Vestelge sellest, mis on olnud ja kuidas kellelgi läheb. Miks ta nii otsustas või selliseid valikuid tegi. Selline mälestuste radadel kõndimine on omamoodi teraapia,» julgustab psühholoog.

Külaskäigud tasub ära jagada

Kui enamasti lendab noorel vana inimese jutt ühest kõrvast sisse ja teisest välja, siis neid tõeliselt kuulates möödub aeg märksa rutem. Kõik lustakad ütlused või toredad salmid ei jää kohe kindlasti meelde. Pärineb ju seltskond vanuses 60+ ajastust, kui meelelahutust pakkus igaüks endale ise.

Selleks, et kõik külaskäigud ühele päevale ei satuks ja seenior kogu sellest meelelahutusest väga ära ei väsiks, pakuvad omastehooldajad välja graafiku: jagada kasvõi nädalate lõikes ära, kes millisel laupäeval või pühapäeval külla läheb. Nii on armsa mamma või papa laual alati värsked lilled ja kingiks kaasa võetud küpsised või kommikarp ei jää järgmise aasta külaskäiku ootama.

Emotsioonide kinkimisel soovitab Kaidi-Ly Välb jääda samuti lihtsuse juurde, sest suur hulk inimesi või kaalukad üllatused kõigile lihtsalt ei sobi. «Veetke koos aega, minge koos kohvikusse,» toob ta näite. Asjadega kipub vanemal inimesel olema nagu lastelgi – emotsioon on korraks ja siis jääb see ese kapinurka. «Nad lihtsalt ei raatsi uusi köögirätikuid või pajalappe kasutusele võtta, nad on alalhoidlikud ja panevad need kappi varuks,» toob ta näite.

Nii peabki psühholoog kõige väärtuslikumaks koos veedetud aega, samas ei ole asjade kinkimine iseenesest halb. «Tore on see, kui leiate võimaluse ise koogi küpsetada või ostate poest lillesibula, panete mulda ja viite kingiks siis, kui see õitseb,» lisab ta ja selgitab, et sellise kingi puhul tajub saaja kinkija hoolt ja armastust. «Olete pannud sinna ju oma isiklikku aega,» põhjendab ta.

Sünnipäevalaps saab peo

Paljudes peredes on traditsioon, et lähedased korraldavad vanemale sünnipäevalapsele peo: katavad laua, hoolitsevad eeskava või esineja eest ning koristavad hiljem ruumid. 87-aastane paidelane Lia Aasma ütleb, et temal on juba mitu aastat nii. «Mina ütlen, keda kutsuda tahan, ja lasen siis õigeks ajaks end kohale viia.»

On ka seeniore, kellele sugulased on üllatuspeo teinud. Mõne muu sündmuse ettekäändel on palutud viisakalt riidesse panna ja siis viiakse ta peokohta.

Üllatuspeoga soovitavad psühholoogid olla ettevaatlikud: on vanemaealisi, kes suurt rahvahulka lihtsalt pelgavad või ei talu nende organism enam suuri emotsioone. Samas on alati võimalus, et selline üllatusmoment meeldib sünnipäevalapsele väga.

Esemeliste kingituste valikul soovitab psühholoog Kaidi-Ly Välb eelnevalt uurida, millega vanemaealisel sugulasel on varem meeldinud tegeleda, milline on tema hobi praegu või minevikus. «Kui sünnipäevalapse huvideks on olnud aiandus või käsitöö, siis on ju lihtsam: käsitöötarbed, istikud või seemnepakid kuluvad alati ära.»

Psühholoog paneb samas südamele, et ka esemelised kingitused ei peaks olema midagi, millega üksteist üle trumbata, vaid millega kaasneks nii kinkimise kui ka kingi saamise rõõm.

Korja siis tee äärest vähemalt lilligi!

«Tühjade kätega külla ei minda,» õpetab ema tütart, kes mangub võimalust naaberkülas elavale vanaemale külla minna. Kodus ei ole midagi, mida viia võiks. «Korja siis vähemalt vanaemale tee äärest lilligi,» lausub ema ohates ja saadab tütre teele.

Vanaemale meeldisid lilled väga. Vähemalt mulle tundus nii. Mis sest, et need polnud ühepikkused ja kimbus olid korraga tulikad ja karukellad, timut ja kurekellad, isegi raudrohtu ja naistepuna sattus teinekord sekka. Ikka rändasid need vaasi ja vanaema asus rõõmsal meelel pannkoogitainast segama. Või pakkus vanaisa meesaia ja piima.

Nende tehtud kingitusedki olid lihtsad: sokid-kindad vanaemadelt ja purk mett vanaisalt. Mida vanemaks nad said, seda vähem tahtsid asju, vaid soovisid asjade asemel lihtsalt jutustada. Vaatasime vanu pilte või ajaleheväljalõikeid.

Mamma ootab kingiks üllatust

Veel mõned aastad tagasi murdsime mamma läheneva sünnipäeva eel pead, mida talle küll seekord kinkida.

Kui inimene on kümmekond aastat alla saja aasta vana, on tema väärtushinnangud asjade suhtes täiesti teised kui tänapäeva noortel. Kui mamma oli noor, tuli väga vähesega läbi ajada. Ja sellega harjuti.

Mamma ei ole kunagi öelnud, et ärgu me talle midagi sünnipäevaks kinkigu. Pigem jääb ta alati salaja ootama, millega me teda seekord üllatame. Talle on alati meeldinud sellised naiselikud kingid: kreemid, meigitarbed ja kampsikud. Palju vihjeid kingisoovide kohta saab välja lugeda tema enda ütlustest. Alles mõni aeg tagasi aasis ta, et tal on näos kortsud nagu kartulivaod, mistõttu tundis ta minu toodud kortsukreemi üle siirast rõõmu.

Eelmisel korral, kui talle uue puuderkreemi kinkisin, sain seevastu mitte just rahulolevat tagasisidet. Nimelt tõin sedapuhku liiga tumedat tooni kreemi.

Kui mammal on vahel vaja arsti juurde või poodi minna, ei lahku ta kunagi ilma tagasihoidliku kihti jumestuskreemi peale kandmata. Muidugi tuleb ka puna palgele panna! Vahel, enne kodust lahkumist, küsib veel üle, ega ta liiga mardisant välja näe. Vastus on alati: näed väga armas välja.

Midagi muud peale asjade

Kui jätta kõrvale kõik need asjad, mida saab poest osta, et need siis sünnipäevalapsele tähtsal päeval üle anda, on eaka jaoks parim kink see, kui kogu pere, sugulased koos mudilastega, sõbrad ja vanad töökaaslased külla tulevad, vanu aegu meenutavad ja laua taga koos head ja paremat naha vahele ajavad. Loomulikult käib sünnipäevaga kaasas üks soe kodus tehtud kringel, milleta pole tähtsal päeval mõtet mamma juurde sisse astuda.

Meie mamma sünnipäev on kevadel, 31. märtsil. Sel aastal juhtusin olema esimene õnnitleja: läksin lihtsalt lillepotiga alumisele korrusele ning soovisin tervist ja õnne.

Lill iseenesest on ju väga lihtne kink, kuid mamma oli nii liigutatud ja rõõmus. See pani mind mõtlema, et mamma eas inimesel ei ole tegelikult üldse palju rõõmuks vaja. Soovisin naljaga, et ta oleks meiega veel vähemalt sada aastat, mille peale ta naeris ja ütles, et nii kaua nüüd küll enam vastu ei peaks. Aga ega seda tea!

Kui tulin õhtul töölt, käis majas sünnipäevapidu. Mammal olid külas vanad töökaaslased ja sõbrad. Räägiti, kuidas vanasti asjad käisid ja kuidas elu oli. Seltskond oli lugupeetud ja mamma liigutatud, et sellise külaskäigu pälvis.

Kui külalised olid läinud ja õhtu juba hiline, tunnistas ta, et on pidupäevast täitsa läbi ja läheb nüüd magama. Eriti rõõmus oli ta selle üle, kui me emaga köögi ära koristasime ja nõud ära pesime. Mamma uni sai sel ööl magus ja hommikul oli tal juba 92-aastasena sellevõrra lihtsam ärgata.

Ideepank

Esemed:

  • Tuhvlid (lambavillased)
  • padjad/tekk
  • hommikumantel
  • saunalina
  • ristsõnad
  • ajakirja/lehetellimus
  • spordisaali/ujula kuukaart
  • kohvimasin
  • grillahi
  • kiiktool
  • tolmuimeja
  • väike raadio/muusikakeskus koos kõrvaklappidega
  • saunavahendid (kapad, kulbid, termomeetrid)
  • teler
  • laualamp
  • luup
  • istikud/taimed/seemned
  • aiatöövahendid (rehad/labidad)
  • rõdukast ettekasvatatud maitserohelisega
  • õngitsemiskomplekt
  • kõnnikepid

Elamuskingitused:

  • Ühine söömine kohvikus/restoranis
  • jalutuskäik
  • kalmistutuur
  • teatri või kino kinkepiletid
  • juuksurisalong
  • külaskäik sugulaste/sõbrannade juurde
  • sünnipäevalapsele korraldatud pidu
  • ühine reis mälestustemaale

Tee ise:

  • Perekonnafoto/pildialbum
  • kasvata ette lilled/taimed
  • kook/kringel või soolane roog
  • korja põllu- või metsalilli
  • joonista ja kirjuta õnnitluskaart
  • saada tigupostiga käsitsi kirjutatud kiri

Edasi lugemiseks liitu tasulise Postimehega

Sul ei ole hetkel tellimust. Edasi lugemiseks telli Postimees!

Oled juba tellija? LOGI SISSE või SEO LEHE TELLIMUS
KUUPILET
5.99 € /kuu
TELLI KUUPILET
PÄEVAPILET
3.99 € /päev
TELLI PÄEVAPILET
Tagasi üles