TERVIS ⟩ Liigne päevane pikutamine võib pärssida ööund

Psühholoog ja unenõustaja Kene Verniku sõnul manustavad seeniorid krooniliste haiguste tõttu ravimeid, mille üks kõrvalmõju võib olla kas ärevus või unetus. Foto: Erakogu

Psühholoog ja unenõustaja Kene Vernik tõdeb, et eestlaste seas on kõige levinum unega seonduv probleem krooniline unetus ehk pikaaegne unetus, mis võib mõnel juhul olla kestnud suisa kümme kuni kakskümmend aastat.

Unetusele kaasa aitavaid tegureid on aga mitmeid, alustades liigsest päevaunest ja lõpetades rutiinitu päevakavaga.

Unetust põhjustavate faktorite spekter on unenõustaja sõnul lai. „Näiteks on see levinud vahetustega öötööliste ning krooniliste haigete seas, kellel konkreetne haigus magada ei lase. Eestis on ka väga palju ravimisõltlasi, kes on uinutitest sõltuvuses. Unetus võib kaasneda ka erinevate meeleoluhäiretega ehk nii depressiooni kui ka ärevushäirete diagnoosiga,” ütleb ta.

Kene Vernik tõdeb, et viimasel kümnendil ei saa unetusest rääkides aga üle ega ümber nutiseadme probleemist. Uuringute kohaselt kannatavad paljud inimesed unehäirete all just seetõttu, et kasutavad enne magama jäämist nutitelefoni. Sinine valgus muudab inimese bioloogilist rütmi, mis pärsib uinumist. „Varasemaga võrreldes on rohkematel inimestel tekkinud sõltuvus, mil telefoni ei suudeta käest panna ka voodisse minnes,” tõdeb ta.

Märksõnad ravimid ja kehv unehügieen

Unenõustaja Kene Vernik räägib, et seeniorid peavad tihtipeale erinevate krooniliste haiguste tõttu manustama ravimeid, mille üks kõrvalmõju võib olla kas ärevus või unetus. „See tähendab, et inimesel võivad tekkida uinumisega probleeme või hoopis keset ööd üles ärkamised,” lisab ta.

Vanemaealiste seas on väga levinud ka uinutite võtmine, see aga võib olla kaheteraline mõõk: need tekitavad sõltuvust ega tegele unetuse juurpõhjuse ravimisega.

Probleemkohaks vanemaealistel on Kene Verniku sõnul ka kehv unehügieen ehk et ei liiguta piisavalt ning tihtipeale puuduvad kindlad söögiajad ja päevarutiin. „Nii mõnigi pensionär muutub koju jäädes rohkem istuvaks ning veedab varasemast enam aega näiteks telerit vaadates ja ilma kindla päevakavata või harjumusteta kulgedes,” räägib ta.

Kehv uni võib olla seotud ka sellega, et on välja kujunenud uneapnoe ehk uneaegne hingamishäire, mida iseloomustab ülemiste hingamisteede ahenemine või sulgus, hingamispausid une ajal, millega sageli kaasnevad vere hapniku saturatsiooni langus ja unehäired. „See on üsna tavapärane ja normaalne, et vanemad inimesed norskavad, sest nende lihased lõtvuvad ja nad ei oma enam nii suurt kontrolli. See aga ei tähenda ilmtingimata, et neil uneapnoe on,” räägib ta. Uneapnoe diagnoosimiseks tehakse uneuuring ning ravimeetodid hõlmavad vastavalt vajadusele nii kirurgilist sekkumist kui ka mehaanilise abivahendi (CPAP) kasutamist magamise ajal.

Kui aga teatud tervisemurede vastu aitavatest ravimitest, mille kõrvalmõju võib olla unetus, pole võimalik loobuda, siis aitab olukorrale Kene Verniku hinnangul leevendust tuua siiski see, kui hoitakse kinni kindlamast päevakavast ja unerütmist. Paika tuleb panna kindel aeg ärkamiseks ning magama minekuks.

Uni tuleb hoida kindlas rütmis

Ühtlasi tasub näiteks loobuda pikkadest päevasel ajal tehtavatest uinakutest, sest see võib samuti ööunele karuteene teha. Unenõustaja sõnul on lühiuinakud igati teretulnud, aga kui jutt käib juba tunnisest või pikemast pikutamisest, siis on variant, et see hakkab ööunes rolli mängima. „Kui teha kella kümne ja nelja ajal 10minutiline miniuinak, siis see ei hävita ööund nii palju. Kui aga kella 12 või nelja ajal tund-poolteist pikutada, siis on suur tõenäosus, et see rikub ka ööund,” ütleb ta.

Vanematel inimestel muutub tema sõnul tsirkaadia ehk unerütm ning loomupäraselt jäävadki nad tihti varem magama ehk 8–9 paiku ning on võimelised ärkama samuti üsna vara ehk kella 4–5 kandis. Kene Verniku sõnul tuleb kuulata oma keha ning järgida oma loomulikku unerütmi: kui tunned väsimust, tasub voodisse magama ära minna ning kui hommikul ärkad, siis tasub kohe üles tõusta ning tegudele asuda. „Ära jää voodisse passima ja ära vaata voodis telekat. Voodi on muutunud paljudele mitte magamise kohaks, vaid ekraani tarbimise, mõtlemise ning muretsemise kohaks,” arutleb ta.

Ka regulaarne toitumine ning näksimise vältimine on unenõustaja sõnul miski, mis aitab unehügieeni paremini korda saada. Üle ega ümber ei saa liikumise vajalikkusest. „Ka voodihaiged saavad end kasvõi natukene liigutada, tehes näiteks erinevaid võimlemisharjutusi,” räägib ta.

Ohumärk päevane kehv enesetunne

Kui päevane enesetunne on kehv, vererõhk ja söögiisu kõiguvad, inimene tunneb, et elab justkui vati sees ning on sisuliselt võimeline jalapealt magama jääma, tasub Kene Verniku sõnul juba kaaluda abi otsimist.

Nädalane unevaegus on tema sõnul samuti märk, et tasub kaaluda unekonsultatsiooni võtmist. Kene Vernik tõdeb, et kuigi vana kooli meetodid, nagu näiteks palderjan ja melatoniinitabletid, võivad küll pakkuda lühiajalist leevendust, ei aita nad olukorda pikas perspektiivis lahendada. „Melatoniinikuur ei ole iseenesest halb mõte, aga tihti ei oska inimesed tablette tarbida ja võtavad neid täiesti valel ajal. Teraapias jälgime, et võõrutusplaan oleks koos melatoniini võtmise ja unegraafikuga kooskõlas, sest et lõppeesmärk on taastada bioloogilist und,” lisab ta.