Sel nädalal jõuab riigikokku esimesele lugemisele võrdse kohtlemise seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt ei saa öelda pangaliisingu või laenu taotlejale „ei“ pelgalt seetõttu, et liisingut sooviv inimene on panga meelest liiga vana. Sama seadus puudutab ka puuetega inimesi.
Seaduseelnõu järgi ei saa laenutaotlejale enam öelda ei, sest ta on liiga vana (5)
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on see väga oluline ja suur samm edasi, väärtusi ja hoiakuid loov, aga samal ajal kaitset pakkuv seadus.
Tema sõnul võib vanusel põhinev diskrimineerimine mõjutada ka nooremaid inimesi, kuid sagedamini mõjutab see just vanemaealisi. Vanuselist diskrimineerimist esineb ka finantsmaailmas ning toodete ja teenuste tarbimisel.
„Kui seni kaitses seadus vanemaealisi ainult tööturu- ja kutsehariduse puhul, siis nüüd seadus laieneb. Arvesse tulevad liising, pangalaen või elukindlustus, aga ka kõik muud eluvaldkonnad,“ selgitas minister Signe Riisalo.
Arvesse tulevad liising, pangalaen või elukindlustus, aga ka kõik muud eluvaldkonnad.
Kuukiri 60+ kirjutas eelmise aasta novembrikuus Andresest, kes tahtis tagastada panga kaudu liisitud neli aastat vana auto, et liisida uus, keskkonnasõbralikum Toyota Yarise hübriidvariant.
„Oled olnud pangale truu klient, liisinud varem mitu autot, olnud hoolikas maksegraafiku järgimisel ja nüüd selgub, et 75aastane võib küll pangas raha hoiustada, aga auto liisimisest tuleb suu puhtaks pühkida,“ imestas mees. „Kui see ei ole ealine diskrimineerimine, siis mis see on? Ja kuhu jäi panga laenamise põhiprintsiip: tunne oma klienti?“ küsib Andres.
Andres on aastaid juhtivatel kohtadel töötanud, sealjuures ka pangas ja teab väga hästi, mis on raha ning kuidas sellega ümber käia. Ta teab ka seda, et pank viitab alati: laenu/liisingulepingu tingimused kujunevad kliendi varasema finantskäitumise alusel. Andres ja tema abikaasa on olnud alati korrektsed, täitnud tähtaegselt kõik kohustused, aga pank, võta näpust, seda ei arvestanud. Kuhu jääb siin individuaalne lähenemine?
Eriti häiriv tundus kuldkliendi staatuses pikaaegsele pangakliendile olukord, et pank rõhutab eraldi kuldkliendi staatust, kellele on esitatud ka teatud varalised nõuded, et selleks kvalifitseeruda. Samuti on ära toodud rida soodustusi, mida kuldklient saab kasutada, näiteks lepingutasu vähendamine 25 protsendi võrra liisinglepingu sõlmimisel.
Samas pole ühtegi viidet panga kodulehel avaldatud materjalides ja dokumentides, mis annaks märku, et 75aastaselt ei ole ette nähtud pangast autot liisida.
- Kui 2020. aastal oli Statistikaameti andmetel 65aastaste ja vanemate inimeste osakaal Eestis 20 protsenti, siis rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi kohaselt moodustavad 2035. aastal vanemaealised (65aastased ja vanemad) elanikkonnast juba 24 protsenti ning 2060. aastal 30 protsenti.
- Euroopa sotsiaaluuringu 2008. aasta andmetel oli vanusest tingitud eelarvamusliku suhtumisega kokku puutunud umbes kolmandik üle 50aastastest.
- 2019. aasta Eurobaromeetri tulemused näitasid, et vanusest tingitud diskrimineerimist üle 55aastaste pidas Eestis levinuks 35 protsenti uuringus osalenutest.
Võrdse kohtlemise seaduse eelnõu ringleb praegu riigikogu komisjonide aruteludes ja peaks riigikogu suurde saali esimesele lugemisele jõudma selle nädala jooksul.
Seaduse vastuvõtmise ja jõustumise korral hakkab vanemaealiste kaitse üle seaduse täitmist kontrollima võrdse kohtlemise volinik.
Ebavõrdse kohtlemise kahtluse korral võib pöörduda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Volinik annab hinnangu, kas diskrimineerimine on toimunud või mitte ning pakub ka esmast tasuta õigusnõu.