Mida teha, kui uni ei tule?

, Südameapteegi proviisor
Copy
Uneapnoe vastu on abiks spetsiaalsed seadmed, maskid, kaped.
Uneapnoe vastu on abiks spetsiaalsed seadmed, maskid, kaped. Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Kui elu läheb keeruliseks ja toimetused kasvavad üle pea, on uni tihti esimene, mis tähelepanuta jäetakse või ohverdatakse.

Ometi on uni niisama hädavajalik nagu tervislik toit ja füüsiline aktiivsus. Piisavat und on vaja immuunsüsteemi korralikuks tööks, metaboolsete protsesside ja kehakaalu reguleerimiseks ning mälestuste säilitamiseks.

Uuringud on leidnud, et une lühike kestus ja halb kvaliteet põhjustavad paljusid muresid. Näiteks langeb keskendumisvõime ja suureneb südame-veresoonkonnahaiguste, rasvumise, diabeedi ja Alzheimeri tõve tekkerisk.

Mitu tundi und inimene vajab?

Vaatamata vanusele on korralik uni tervisele esmatähtis. Unevajadus on individuaalne ja sõltub vanusest, geneetilisest eelsoodumusest, unekvaliteedist, elustiilist. Imikud magavad keskmiselt 14–17 tundi päevas, kooliõpilaste unevajadus on 9–11 tundi. Täiskasvanud vanuses 18–64 aastat peaksid magama umbes 7–9 tundi ja eakad vanuses üle 65 eluaasta 7–8 tundi.

Aga nendesse arvudesse ei pea kinni jääma. Kõige paremini viitab piisavale või ebapiisavale magamisajale enesetunne. Kui tunnete end pärast ärkamist värske ja puhanuna, on kõik hästi.

Unekvaliteet on määrava tähtsusega. Võib juhtuda, et pika magamisega kaasnevad siiski kurnatus ja apaatsus. Ja vastupidi: kui teil on hea kvaliteediga uni, saate hakkama vähemaga. Seetõttu pole oluline keskenduda üksnes pikale magamisele, vaid ka piisavalt heale unele.

Mis võib põhjustada unehäireid?

Kehva une põhjuseks võivad olla haigused, näiteks allergia, nohu, ülemiste hingamisteede infektsioonid, sage urineerimine, krooniline valu, stress ja ärevus, psüühikahäired, hingamishäired – norskamine. Norskajatel võib esineda ohtlik krooniline haigus – uneapnoe.

Uneprobleeme tekitavad ka ajavööndivahed reisimisel, vahetustega töö. Ravimid ja valed toitumisharjumused, alkoholi, nikotiini ja kofeiini liigtarbimine toovad samuti kaasa unehäireid. Probleemiks võib saada ebapiisav unehügieen.

Haiguste korral peab pöörduma oma raviarsti poole, et leida õige ravim ja ravimiannus ning saada haigus kontrolli alla. Uneapnoe vastu on abiks spetsiaalsed seadmed, maskid, kaped. Arst võib kaalutleda ka uneapnoe kirurgilist ravi.

Apteegist saab melatoniini­preparaate, mis aitavad lühendada uinumisaega ja sobivad siis, kui elu nõuab öiseid vahetusi või reisimisel tuleb ette ajavööndi vahetumist. Melatoniin on käbinäärmes sünteesitav hormoon. Inimestel reguleerib melatoniin bioloogilist ööpäevarütmi. Abiks on ka magneesiumi ja vitamiini B₆ preparaadid.

Tagasi üles