Amüloid beeta on valk, mis tekib igas normaalselt toimivas ajus. Kuid selle üleküllus on peamine Alzheimer tõve põhjustaja. Eelnevalt pole leitud otsest seost une ning amüloid beeta ajju kogunemise vahel kuid värske uuring erineb varasemates palju rangemate katsetingimuste poolest. Paljud senised selleteemalised uuringud on une kohta andmeid kogunud katsealuste enda käest ning palunud viimastel laborisse ilmuda vaid ajuuringuteks. Teaduspraktikas võib sellistes andmetes teataval määral kahelda.
Uudse eksperimendi ning teadustöö autor Ehsan Shokri-Kojori’ katse toimus läbinisti laboratoorsetes tingimustes. Täiesti tervetel katsealustel paluti veeta laboris kaks ööd ning nende vältel uuriti nende aju mitmel korral magnetresonantstomograafiaga. Esimesel ööl magasid inimesed täiesti normaalse pika une ning ajupildid näitasid, et õhtuks moodustunud amüloid beeta kogumid hajusid hommikuks. Kuid teisel ööl paluti katsealustel magama mitte jääda. Hommikuks polnud nende ajust beeta amüloid lahkunud.
Märkimisväärselt kõige enam esines kahjulikke valgukogumikke katsealuste hipokampuses ja taalamuses. Hipokampus vastutab imetajate ajudes mälu ning emotsioonide töötlemise eest. Taalamus on vanamoodsas meditsiinilises kõnepruugis tuntud ka kui tundekühm, see väike osa aju keskpaigas koordineerib aju ja meeleorganite vahelist suhtlust.
Üks une funktsioone on aju puhastamine erinevatest ainetest, mis töö käigus sinna koguneb. Magades kahanevad aju närvirakkude mõõtmed, et teha ruumi jääkainete äravoolule. Ilma uneta, kui aju on kogu aeg tegevuses, seda ei toimu ning seetõttu hakkavad ained nagu amüloid beeta kogunema. Kuna eksisteerib otsene seos amüloid beeta ning Alzheimeri tõve vahel siis on une uurimine aju puhastumise valguses arvatavasti paljulubav lähenemine mõistmaks seda rasket haigust.