Arstid: tõhusaks raviks tuleb Alzheimeri tõve diagnoosida enne mälukaotuse ilmnemist

Uus uuring seob omavahel Alzheimeri tõve ja unepuuduse Foto: Nacho Doce/Reuters/Scanpix

Alzheimeri tõvi on kõige levinum dementsuse vorm ning mõjutab üha kasvavat osa inimkonnast. Kuna Alzheimeri tõve bioloogilised märgid ilmuvad esile palju varem kui haiguse põhjustatud mälukaotus on USA neuroloogid teinud ettepaneku, et tõve diagnoosimiseks peab just ennekõike märakam markerid ajukeemias. Paralleelselt uute juhenditega ilmus Ühendriikide Teaduste Akadeemia toimetistes uuring, mis seob omavahel amüloid beeta, Alzheimeri tunnuse, koguse ajus ning unerütmi.

Amüloid beeta on valk, mis tekib igas normaalselt toimivas ajus. Kuid selle üleküllus on peamine Alzheimer tõve põhjustaja. Eelnevalt pole leitud otsest seost une ning amüloid beeta ajju kogunemise vahel kuid värske uuring erineb varasemates palju rangemate katsetingimuste poolest. Paljud senised selleteemalised uuringud on une kohta andmeid kogunud katsealuste enda käest ning palunud viimastel laborisse ilmuda vaid ajuuringuteks. Teaduspraktikas võib sellistes andmetes teataval määral kahelda.

Uudse eksperimendi ning teadustöö autor Ehsan Shokri-Kojori’ katse toimus läbinisti laboratoorsetes tingimustes. Täiesti tervetel katsealustel paluti veeta laboris kaks ööd ning nende vältel uuriti nende aju mitmel korral magnetresonantstomograafiaga. Esimesel ööl magasid inimesed täiesti normaalse pika une ning ajupildid näitasid, et õhtuks moodustunud amüloid beeta kogumid hajusid hommikuks. Kuid teisel ööl paluti katsealustel magama mitte jääda. Hommikuks polnud nende ajust beeta amüloid lahkunud.

Märkimisväärselt kõige enam esines kahjulikke valgukogumikke katsealuste hipokampuses ja taalamuses. Hipokampus vastutab imetajate ajudes mälu ning emotsioonide töötlemise eest. Taalamus on vanamoodsas meditsiinilises kõnepruugis tuntud ka kui tundekühm, see väike osa aju keskpaigas koordineerib aju ja meeleorganite vahelist suhtlust.

Üks une funktsioone on aju puhastamine erinevatest ainetest, mis töö käigus sinna koguneb. Magades kahanevad aju närvirakkude mõõtmed, et teha ruumi jääkainete äravoolule. Ilma uneta, kui aju on kogu aeg tegevuses, seda ei toimu ning seetõttu hakkavad ained nagu amüloid beeta kogunema. Kuna eksisteerib otsene seos amüloid beeta ning Alzheimeri tõve vahel siis on une uurimine aju puhastumise valguses arvatavasti paljulubav lähenemine mõistmaks seda rasket haigust.

Alzheimeri tõvel ei ole ravi ning väga hästi veel ei teata, mis on amüloid beeta kogunemise põhjus. Kuid kui aju amüloid beetast puhastamisel mängib uni suurt rolli võib spekuleerida, et ehk on ka dementsuse teke mingil määral unega seotud. Selle kindlaks teadmiseks peab tegema edasisi põhjalikke uuringuid.

See langeb kokku USA arstide uue juhendiga, et dementsuse ja Alzheimeri tõve diagnoosimiseks peab tegema põhjalikemaid ajuuuringuid juba enne psühholoogiliste sümptomite nagu mälukaotus ja meeltesegaduse ilmnemist. Juhendi järgi on mälukaotuse ilmnedes võib-olla juba liiga hilja, et midagi ette võtta. Tabades neid laastavaid terviseprobleeme varem on juba tänaste võimalustega võimalik neid hallata. Tõsi, täielikku ravi siiski endiselt ei ole, aga haiguste arengut saab paari ravimi abil pidurdada.

Alzheimeri tõve ravis toimunud hiljutise läbimurde koha pealt, kus laboris kasvatatud ajurakkude tõve üheks põhjuseks olev vigane geen suudeti neutraliseerida, on mitmed teadlased äraootaval seisukohal. Nende hulgas on ka töö enda autorid. Alzheimeri uurimises leidub mitmeid arste frustreerivaid vastuoksusi. Ravimeetodid mis töötavad katseloomade hiirte puhul ei ole üle kantavad inimestele, need kukuvad kõik kliinilised katsed läbi.