Nooremapoolsete eakate riskikäitumine maksab hilisemas eas kätte

Foto: Pexels / CC0 Licence

Probleemid tasakaalu, kõnnikiiruse ja lihaste nõrkusega muutuvad kasvava vanusega üha tavapärasemaks ning võivad sootuks lõppeda liikumispuudega. Uuringud on näidanud, et madal kõnnitempo aitab ennustada kroonilisi haigusi ning ennetada haigepalatit ja isegi surma, kirjutab Ameerika Geriaatria Ühingu ajakiri.

Rootsi Karolinska Instituudis uuriti faktoreid, mis tekitavad vanuritel hilisemas eas füüsilisi liikumispiiranguid. Meeskond töötles Rootsi Rahvusliku Vananemisuuringu ja Care-Kungsholmeni (SNAC-K) uuringust saadud andmeid ning avaldas tulemused Ameerika Geriaatra Ühingu ajakirjas.

Teadlased uurisid Stockholmis elavaid üle 60aastaseid südamehaiguseta inimesi. Uuringu alguses ei olnud osalejatel muresid kõnnikiirusega, tasakaaluga ega harjutuste tegemisega – kõik eelnevad määravad inimese kukkumisriski.

Osalejad värvati aastatel 2001-2004 ning iga kuue aasta tagant toimus nooremate (60, 66 ja 72aastaste) läbivaatus. 78aastaseid ja vanemaid uuriti iga kolme aasta tagant. Arvesse võeti osalejate füüsiline aktiivsus, alkoholitarbimine, kehamassiindeks ning võimekus mõelda ja langetada otsuseid. Samuti testiti vanurite C-reaktiivse valgu (CRV) sisaldust veres – kõrge CRV tase viitab suuremale südamehaiguste riskile, mis on vanemaealiste üks peamisi muresid.

Uurijad avastasid neli põhilist asja:

• Mida rohkem riskifaktoreid on südamehaiguste tekkeks, seda järsem kõnnikiiruse langus
• Seos südamehaiguste riskifaktorite ja kõndimisraskuste vahel esines ainult alla 78aastastel inimestel
• Kognitiivsed võimed (mõtlemine ja otsuste langetamine) ei mänginud südamehaiguste riskifaktorite ja kõndimisvaeguste seoses rolli
• Südamehaiguste riskifaktorid ei olnud seotud tasakaaluprobleemidega ega suutlikkusega teha toolilt püstitõusmise harjutusi

Südamehaiguste riskifaktorid nagu suitsetamine, diabeet, ülekaalulisus või füüsiline inaktiivsus olid aga seotud madalama kõnnikiirusega. Uurijad järeldasid, et vähendades riskifaktoreid kohase ravi või ennetamisega, säilib nooremapoolsete eakate füüsiline vorm kauem.

Uuringu autorid on Emerald G. Heiland, MSc; Chengxuan Qiu, PhD; Rui Wang, PhD; Giola Santoni, PhD; Yajun Liang, PhD; Laura Fratiglioni, PhD; and Anna-Karin Welmer, PhD.