Kuidas on omavahel seotud nina ja uni?

Üks testküsimusi insuldikahtluse puhul on see, kas inimene naeratada saab. Foto: SCANPIX

Nina koosneb välisest karkassist ehk luudest ja kõhredest ning ninaõõnest, mis on kõhrelise ninavaheseinaga kaheks osaks jagatud. Ninakarbikud on nina külgseintes asuvad limaskestaga kaetud luulised väljavõlvuvused.

Ninakarbikud moodustavad ninaõõne peamisest organist – ripsepiteeliga kaetud limaskestast – kõige suurema mahu. Nina kõrvalkoopad on samuti limaskestaga vooderdatud ja ninaõõnega ühenduses olevad õõnsused, kuid osalevad ninahingamises vähem.

Ninaõõne limaskesta pindala on 180 ruutsentimeetrit. Limaskesta limarakud toodavad ööpäevas üks-kaks liitrit lima, mis sisaldab kaitsvaid ja niisutavaid osakesi, seega kõik nina limaskesta normaalset talitlust häirivad tegurid halvendavad ninahingamist. Limakiht toetub limaskesta karvarakkude kihile, mis toimib õhufiltrina ning liigutab lima ja sinna kinni jäänud võõrosakesed ninast eemale.

Rohked limaskestaalused veresooned soojendavad sissehingatavat õhku. Seega sissehingatav õhk ninas filtreeritakse, niisutatakse ja soojendatakse. Selle tagavad ninas tekkivad õhuvoolud ja erinevate ülesannetega limaskestarakud.

Õhk valmistatakse ette alumiste hingamisteede tarvis. Kopsu jõuab soe, niiske ja puhastatud õhk. Välja hingates tekib õhuvoolusid vähem ja limaskest puhkab.

Nina hingamisvõime on väga dünaamiline. Nina «avaneb» ehk limaskesta maht väheneb näiteks pulsi tõustes ja füüsilisel koormusel. Lamades on nina rohkem kinni, seega ninahingamistakistusega inimene on hädas just õhtul magama heites.

Nina funktsioonid on lõhna tundmine, häälekõla moduleerimine ja hingamine. Füsioloogiliseks ehk normaalseks peetakse ainult läbi nina hingamist. Seega suuhingamine ja norskamine ei ole füsioloogilised!

Mis takistab hingamist?

Nina limaskest on kude, mis vooderdab kogu ninaõõnt ja on peamine ninahingamise mõjutaja. Ka teistest põhjustest (väline deformatsioon, nina vaheseina kõverus) tingitud ninahingamistakistused mõjuvad nina limaskestale halvasti.

Limaskesta seisundit mõjutavad muu hulgas mitmed mittehaiguslikud tegurid, näiteks õhutemperatuur ja -niiskus, keha asend, erinevad ravimid, emotsionaalne seisund, füüsiline aktiivsus, allergia, hormonaalsed muutused (rasedus, postmenopaus), keemilised ärritajad ja muud tegurid. Limaskesta turse korral tekib ninakinnisus, sest nina limaskesta maht kinnises ruumis ehk ninaõõnes suureneb ja õhu liikumiseks jääb vähem ruumi.

Ninahingamistakistus segab lõhnatundmist ja võib halvendada füüsilist võimekust. Pikaaegne ninahingamistakistus mõjutab ka näokolju arengut ja seeläbi soodustab hambumushäirete teket. Öine ninahingamistakistus võib põhjustada norskamist, nohisevat hingamist või soodustada uneapnoed. Öine ninahingamistakistus tekitab hingamisteedes lisatakistust ja soodustab suuhingamist, mis omakorda soodustab ülemiste hingamisteede kokkulangemist ja võib vähendada neelu laiendavate lihaste efektiivsust.

Norskamist soodustab kehaasendist sõltuvalt nina limaskesta kohevuse muutumine.

Välisninast põhjustatud takistused

Anatoomiliselt kitsa ninaga inimesel võib nina limaskesta turse juba ninahingamistakistust tekitada. Samuti võivad probleemiks olla liialt lõdvad ninatiivad, mis sisse hingates kokku vajuvad. Ninatiibu saab magamise ajal avatuna hoida spetsiaalsete vahenditega. Samuti on võimalik ninatiibu kirurgiliselt korrigeerida.

Ka välisnina luuline deformatsioon võib ninahingamist halvendada. Muutused nina välises kujus on tihti tingitud nina- või näokolju traumast, samuti suulae- või huulelõhest. Need probleemid on kirurgiliselt korrigeeritavad.

Kõrvalekaldunud ninavahesein

Ninavaheina kõverdus võib olla kaasa sündinud või traumajärgne. Ideaalis on ninas asuv vahesein keskasendis. Kõrvale kaldunud vahesein on kõverdunud ühele või raskematel juhtudel ka mõlemale poole ja takistab seega ninahingamist mehaaniliselt. Kõrvalekaldunud ninavaheseina ravitakse kirurgiliselt.

Allergiline riniit ehk allergiline nohu

Nina limaskest reageerib teatud ärritajatele turse ja rohke vesise sekreedi tekitamisega, tihti kaasneb pisaravool ning silmade ja nina sügelemine.

Raviks sobivad allergiavastased ravimid. Suukaudsed ravimid vähendavad organismi üldist vastust allergeenile. Ninna pihustatavad hormoonravimid toimivad vaid nina limaskestale, vähendades turset ja vesise sekreedi tootmist. Samuti on oluline allergeenide limaskestalt «maha pesemine» ehk ninaloputus. Tänapäeval saab teha ka immuunravi, mille käigus allergiku organismi harjutatakse tasapisi allergeeniga ja välditakse sellega ägedat allergilist reaktsiooni.

Mitteallergiline riniit

Mitteallergilise riniidi põhjuseid on väga palju. Sellise riniidi korral on nina limaskesta normaalne toimimine muutunud organismisisestest või -välistest põhjustest: õhuniiskusest ja temperatuurist, keemilistest ainetest, hormonaalsest seisundist, mitmetest ravimitest.

Kindlasti on paljudele tuttav vesise nohu tekkimine sooja suppi süües, külmast sooja ruumi tulles, väga ereda valgusega ruumis viibides. Nina limaskesta reageerimine sellistele teguritele on füsioloogiline ehk normaalne, kuid kui see reaktsioon on liialt tugev, pole see hea. Sellise nohu põhjused ja tekkemehhanismid on keerulised, kuid selle aluseks on limaskesta toimimist reguleeriv närvisüsteem.

Vanemal inimesel on kuiv limaskest

Kuiv limaskest on eriti sage probleem vanemal inimesel, kelle organismi veesisaldus füsioloogiliselt langeb. Külmemal aastaajal, kui pikka aega ollakse köetud siseruumides, kus õhuniiskus on liiga väike, kuivab ka nina limaskest. Nina kuiv limaskest ei saa aga normaalselt funktsioneerida.

Vananedes muutub limaskesta ehitus ja funktsioneerivat limaskesta jääb vähemaks. Kõik need muutused viivad ninahingamistakistuseni ja tekitavad ninast tulevat vesist eritist. Kuivale limaskestale tekivad kuivad koorikud, mis võivad kahjustada õrnu veresooneseinu ja tekitada ninaverejooksu. Ka liigne ninasiseste ravimite kasutamine ja ninaloputamine kuivatavad limaskesta.

Kõigest sellest tulenevalt on sellise ninahingamistakistuse ja nohu korral parim ravi nina limaskesta niisutamine või ninasiseste hormoonaerosoolide kasutamine. Vajadusel kaasuva allergia ravimine.

Ninakarbikute hüpertroofia ehk suurenemine

Ninahingamistakistust tekitab kõige sagedamini alumine ninakarbik, mis võib olla liialt suure luulise mahuga, kuid sagedamini on põhjuseks luud kattev liialt paksenenud või kohev limaskest. Limaskesta turset saab alandada ninasiseste hormoonaerosoolidega või konhoplastikaga.

Konhoplastika käigus töödeldakse alumise ninakarbiku limaskesta raadiolaine või laserkiire abil ja saavutatakse limaskesta mahu vähenemine ehk kootumine. Mahult väiksem limaskest toodab vähem sekreeti. Protseduuri tehakse enamasti kohaliku tuimastusega. Kui sellele lisaks on vaja teha ka teisi ninahingamist või nina kõrvalkoobaste haigusi ravivaid operatsioone, siis saab patsient üldnarkoosi.

Nina ja nina kõrvalkoobaste polüpoos on ninaõõnt ja nina kõrvalkoopaid haarav haigus, mille korral tekivad limaskestale vohandid, mis oma mahuga vähendavad ninas hingamisruumi. Tihti on polüpoosiga haigel ka erinevad allergiad. Tegemist on kroonilise haigusega, seega on ravi tihti eluaegne, hõlmates kirurgilist ravi, hormoonaerosoole ja allergiaravi.

Lastel võib eelnevale lisaks ninahingamistakistust põhjustada suurenenud ninaneelumandel ehk adenoid. Lastel võib olla ka mitmeid kaasasündinud põhjusi. Nende haiguste ravi on enamasti kirurgiline.

Igasuguse ninahingamistakistuse korral tasub pöörduda nina-kõrva-kurguarsti poole, kes selgitab võimalikud haiguse põhjused ja pakub välja sobivaima raviviisi.

Igasugune uneaegne hingamishäire vajab spetsiifilist ravi. Üks osa uneaegse hingamishäire ravist võib olla ninahingamise parandamine, sest kui uneapnoega inimesel on ka ninahingamistakistus, siis takistuse kõrvaldamine aitab vähendada apnoeraviks kasutatava aparatuuri rõhkusid.

Ninahingamistakistust ja unetust ei saa ühte patta panna

Ninahingamistakistus ja unetus on sageli esinevad vaevused. Nende koosesinemisel ja ravimisel tuleb mõista erinevaid seoseid.