R, 1.07.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Peavalu ja unehäired käivad käsikäes

Eve Rohtla
, 60+ peatoimetaja
Peavalu ja unehäired käivad käsikäes
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: shutterstock.com

Uuringutest on selgunud, et üks sagedane peavalu põhjus on hoopis unehäired? Unimed Ühendatud Kliinikute ja Viljandi Haigla neuroloog Katrin Sonn, mille poolest erineb see peavalu teistest?

Katrin Sonn
Katrin Sonn Foto: Erakogu

Peavalud ja unehäired käivad pahatihti käsikäes. Sageli näeme, et une ja primaarsete peavalude (migreen, pingepeavalu) vahel on vastastikune seos. Näiteks insomnia ehk unetus kaasneb sageli migreenitüüpi peavaludega. Ka teiste püsivate peavaluvormidega patsientidel esineb keskmisest sagedamini unehäireid, sealhulgas ööpäevarütmi häirumist, sügava ja pindmise une vahekorra muutusi, unes kõndimist jms.

Ebaregulaarne unetsükkel, sealhulgas nii liiga pikk kui ka liiga lühike ööuni või halva kvaliteediga uni kindlasti vallandab migreeniga patsiendil peavaluhoogude teket, samuti soodustab pingepeavalu kujunemist.

Veelgi enam, on leitud, et öine norskamine, unetus ja kehv unekvaliteet soodustavad otseselt episoodiliste peavaluvormide kujunemist kroonilisteks, isegi igapäevasteks peavaluprobleemideks.

Kesk- ja vanemas eas, mil tõuseb haigestumus uneapnoesse, näemegi sagedamini hommikust peavalu.

Peavalu, mis äratab inimese öösel üles või esineb kohe hommikul pärast ärkamist, viitab unehäirele või uneaegsele hingamishäirele, näiteks obstruktiivsele uneapnoele. Obstruktiivsele uneapnoele võivad viidata ka muul viisil seletamatud igapäevased peavalud, päevane unisus ja väsimus ning öine norskamine. Uneapnoe korral on peavalu tekkepõhjus aju krooniline öine hapnikuvaegus, mis on tingitud ülemiste hingamisteede perioodilisest kokkulangemisest öösel.

Enim levinud uneapnoed soodustav tegur on ülekaal. Loomulikult saab osa patsiente nii apnoe- kui ka peavaluprobleemile lahenduse kaalu langetades, kuid enamasti vajab uneapnoe siiski ravi positiivrõhuaparaadiga. Uneapnoest tingitud peavalud enamasti kaovad korrektselt tehtud uneapnoe ravi tulemusena.

On teatud spetsiifilisi peavaluvorme, mis ei ole tingitud unehäiretest, kuid mis esinevad valdavalt öösiti ja mis häirivad seega und, näiteks kobarpeavalu atakid ja hüpniline peavalu. Neid peavaluvorme esineb siiski harva.

Millises vanuses tekib just unehäiretega seotud peavalu?

Unehäirete või unes avalduvate haiguste ning peavalu vahel võib leida seoseid mis tahes vanuses inimesel. Kesk- ja vanemas eas, mil tõuseb haigestumus uneapnoesse, näemegi sagedamini hommikust peavalu.

Kuidas mõjuvad unehäiretele ja sellega seotud peavalule päevade lühenemine, pime aeg ja kella keeramine?

Kahtlemata mõjutab päevase loomuliku valguse hulk inimese une-ärkveloleku tsüklit ja ainevahetust. Talvisel ajal, kui hommikul on veel väljas pime, ei saa aju päikesevalguse näol signaali ärgata. See võib soodustada unetsükli nihkumist ning sellega seoses ka meeleoluhäireid, näiteks depressiooni.

Depressioonil on aga selge seos nii peavalude tekke kui ka krooniliseks muutumisega. See ei tähenda loomulikult, et talvel tekiks kõigil depressioon. Talvel tuleks kindlasti püüda võtta maksimumi loodulikust valgusest, nii vähe kui seda ka on. Unemeditsiinist ja psühhiaatriast on teada, et valgusteraapia on efektiivne nii une-ärkveloleku tsüklihäirete kui ka teatud depressioonivormide ravis.

Kellakeeramist tehakse majanduslikel, mitte füsioloogilistel kaalutlustel. Eriti suveajale üleminek on nii stressi kui ka unehäirete süvenemise riskitegur, statistiliselt suureneb ka liiklusõnnetuste ja südameinfarktide arv. Enamikul inimestest tekib kella keeramisega mööduvaid kohanemisraskusi, kuid mõne organism ei suudagi sellega kohaneda, tuues potentsiaalselt kaasa poole aasta pikkuse ebafüsioloogilise une-ärkveloleku rütmi.

Unehäiretest kirjutas pikemalt ajakirja 60+ detsembrinumber.

Märksõnad
Tagasi üles