/nginx/o/2015/04/21/3986941t1h637b.jpg)
Norskamine on kitsenenud hingamisteedes liikuv kiire keeriseline õhuvool, mis tekib magades. Norskamist on pikka aega peetud vaid tüütuks kõrvalnähuks, mis ei lase teistel magada. Norskaja ise ei pruugi oma hingamishäirest teadlik olla.
Norskamine ei ole vaid tüütu ja süütu hingamishäire
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norskamine on laialt levinud kaebus. Aga norskamine ei ole ainult tüütu ja süütu uneaegne hingamishäire, vaid mõjutab kaelaveresoonte seina ehitust. Miks?
Norskamine on vibratsioon, mis soodustab kaela suurte veresoonte seina muutusi. Kaela suured veresooned viivad ja toovad verd ajju ja norskamisega suureneb kaela veresoonte ateroskleroosi tekke oht. Samuti suurendab norskamine vibratsiooni tõttu neelukülgseinu ja soodustab keelelihase suurenemist. Pikaaegne norskamine muudab hingamisteed kitsamaks ning arenema hakkab uneapnoe ehk unelämbustõbi.
Unearstid käsitlevadki norskamist kui viidet ohtlikule kroonilisele haigusele unelämbustõvele. Tegemist on osalise või täieliku ülemiste hingamisteede sulgusega une ajal, mille otsesel tagajärjel hapniku sisaldus kehas langeb. Uni muutub katkendlikuks ning magaja ei puhka end välja. Keha peab hakkama saama vähese hapnikuga ning kogu organism on öösel häireolukorras.
