Juhtkiri: Soovimatu „öökontsert”

Eve Rohtla. Foto: Elmo Riig / Sakala

Suvel olin vahel Kõpus emapoolsete vanavanemate juures. Napsilembus ja pillimäng saatsid papat terve elu. Kui papa lõbus õhtu oli pikale veninud, siis mängis ta lastelastele lõõtsa ning väsides suikus üürikeseks ka unne. Papa norskas nagu traktor. Käisime teda ikka piilumas, sest mehe husaarivuntsid värisesid norskamise ajal nii toredasti. Meie itsitamise peale ärkas ta korisedes üles.

Norskaja uni on üürike. Kanal2 uudisteankur Tanel Talve, kes nüüd rahvaesindajana Toompeale valiti, arvas, et ta on täiesti terve mees, kui igahommikune väsimus välja arvata. Telemehena tegi ta eksperimendi käigus läbi uneuuringu, mida kõik televaatajad oma silmaga jälgida said.

Kõige halvem tema enda sõnul olevat olnud see, et ta norskas. Ja see polevat veel kõige suurem häda, siis käib ikka õhk veel läbi. Kõige hullem on see, kui vahepeal hingamine seiskub. Ta arvas, et kaotada pole midagi ja läheb Tartusse Kõrvakliiniku Unekabinetti uuringule. Tulemused polnud just kiita.

Teatavasti pole norskamine ainult meestele omane, vaid on üsna tavaline unehäire, mida uuringute järgi esineb 40 protsendil meestest ja 25 protsendil naistest. Küll aga kasvab norskama hakkamise tõenäosus koos vanusega ning 55–84aastaste seas norskab juba iga kolmas inimene.

Tänases ajakirjas kirjutab Tartu Ülikooli Kliinikumi Kõrvakliiniku kõrva-nina-kurguarst ja unearst Heisl Vaher, et üsna sageli tuleb norskaja arsti juurde hoopis abikaasa ärgitusel, sest naisel on und segavatest purisevatest, kriipivatest ning korisevatest häälitsustest ja hingamispauside ajal abikaasa nügimisest unevõlg. Sellel levinud probleemil võivad olla aga hoopis tõsisemad tagajärjed.

Nagu artiklistki lugeda saab, võib norskamise taga olla palju erinevaid põhjusi. Soovimatut „öökontserti” võib tekitada näiteks väsimus, ülekaal, kõverdunud ninavahesein, ninapolüübid, aga ka viinalembus. Seega võivad probleemid pesitseda ninas, kurgus, suulaes või mitmes kohas korraga. Oluline on kindlaks teha, milline koht just muret tekitab ja seda oskavad öelda eksperdid. Seejärel on lihtsam probleemile lahendust leida.

Juhtmed pähe, südame piirkonda ja mujalegi ning peen aparaat näitab kohe, millal näeme und, millal räägime unes või krigistame hambaid, ka seda, kui tekib hingamispaus. Tänasest ajakirjast loeme, et norskamine pole iseenesest haigus, aga kui lõrin vaheldub hingamispausidega, võib sellest kujuneda tõsine tõbi – unelämbus ehk uneapnoe.

Legendaarne kõrvaarst Mart Kull on öelnud, et paksuks ei lähe mitte see, kes palju sööb, vaid see, kes kergesti ja sageli vihastub. „Mõlemal juhul saab süda pumbana üleliia koormatud. Öise hingamispeetuse ajal on süda just samasuguses olukorras.”

Norskamisega ei pea leppima. Hea, kui selle põhjuse teada saame.

Ja mida varem murele ligi ­pääseda, seda parem.

Magusat und!