/nginx/o/2014/12/03/3576105t1hec37.jpg)
Terviseteaduste ja spordi instituudi direktor Kristjan Port hoiatab, et valel ajal magama minnes ja unepuudusega võib kaasneda rumalaks jäämine, paksuks minemine ja enneaegne surm.
Teadlane: kui sa ei maga, jääd rumalaks või lähed paksuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusringhäälingu teadusportaalis käivitus sügisel „Ühe minuti loengute“ sari, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele.
„Kas sa teadsid, et kui lähed valel ajal magama, siis jääd lolliks, arvatavasti lähed paksuks ja sured enne õiget aega?“ küsib Kristjan Port. „Inimene on oma keerukusest hoolimata mõne kandi pealt päris lihtne loom.“
Port tõdeb, et hea tervise tagab piisav magamine. Magada, hoolimata vanusest, võiks igal ööpäeval kaheksa tundi. Samuti on oluline minna magama igal õhtul samal ajal. Tänapäeval on paraku häiritud iga neljanda täiskasvanu ja iga teise lapse uni.
Nutitelefonide ja arvutite massiline kasutamine enne magamaminekut on ühiskonna viinud massilise unepuuduseni, kus piisavalt ei maga end välja iga teine täiskasvanu ja iga neljas laps.
Unepuuduse otsesed tulemused on mälu halvenemine, ülekaal, hajameelsus, väsimus ja stress ning naha kiire vananemine. Unepuudus soodustab osteoporoosi, suurendab vähiriski, aitab kaasa südame-veresoonkonnahaiguste tekkele ehk kokkuvõtlikult – lühendab eluiga.
Kui palju me und vajame? Keskmise elueaga inimene veedab magades ligi 200 000 tundi. Enamiku täiskasvanud inimeste keskmine unevajadus on 7–9 tundi ööpäevas. Vanurid vajavad samapalju und kui täiskasvanud, kuigi vananedes läheb uni peale 3–4 tundi magamist kergesti ära.
Oluline on magada just öösel, mitte päeval. Inimene on nagu bioloogiline masin, mis on häälestatud naturaalse päikesevalguse järgi. Ideaalis sobib inimesele kõige paremini koos päikesega tõusmine ja koos päikeseloojanguga magama minemine. Meie keha reageerib päevavalgusele, kontrollides melatoniini, hormooni, mis aitab reguleerida meie unetsüklit. Selleks tuleb viibida õues ilma päikeseprillideta. Ööpäevarütm on inimesel hormonaalselt reguleeritud melatoniini tootmisega öösel ja seratoniini tootmisega päeval.
Soovituslikult võiks iga päev, ka nädalavahetusel, samal kellaajal magama minna ja ärgata. Enne voodisseminekut tuleks rahuliku atmosfääri tekitamiseks teler ja arvuti välja lülitada, mitte muusikat kuulata ja nutitelefoni kasutada, tuled kustutada ja võimalusel soojas vannis käia. Kasuks võib tulla ka mõnda aega voodis raamatu lugemine.