Uni hoiab vananeva aju töökorras

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Magamine.
Magamine. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kui palju und vajab vanainimene? Ajakirjas PLoS ONE avaldatud uuringu põhjal ei maksa auväärses vanuses olles ülemäära pikalt magada ja une kvaliteet on siis äärmiselt oluline. Õige kogus kosutavat und hoiab mälu teravana, vahendab Tartu Ülikooli veebiportaal Novaator.

Inglise Warwicki ülikooli teadlasi huvitas une mõju vananevate inimeste mälule ning tähelepanule. Nad analüüsisid andmeid, mida kogutakse alates 2002. aastast ELSA uuringus (English Longitudinal Survey on Ageing). Too andmekogu sisaldab informatsiooni üle 50 aasta vanuste inimeste elukäigu ja tervise kohta.

Uuringus osalenud pidasid unepäevikut ning ühtlasi jälgiti nende mälu, sõnalisi võimeid ja arvutusoskust. Ligi 9000 inimese andmete analüüsimisel selgus, et unevajadus muutub vananemise käigus.

50–64 aasta vanuste inimeste puhul mõjus kõige paremini 6–8 tunni pikkune ööuni. Neil, kes magasid pidevalt vähem või rohkem, kippus vaimne võimekus langema ning tekkisid probleemid mäluga. Üllataval kombel polnud selles vanuserühmas une kvaliteedi ja vaimsete võimete vahel mingit olulist seost.

Rahulik ja kosutav uni muutus tähtsaks 65aastastel ja vanematel inimestel. Õige kogus ehk kuni 8 tundi rahulikku und aitas kõrges eas aju töökorras hoida. Kes armastasid pikalt magada, neil oli mälu kehvem. Uneaja lühenemisel sellist mõju polnud.

Uurimuse autori Francesco Cappuccio sõnul on uni vaimse tervise jaoks ülitähtis. Tervislik unerežiim aeglustab aju vananemist ja lükkab edasi nõdrameelsuse tekkimise.

Märksõnad

Tagasi üles